Venemaa kasutab oma verisel rindejoonel Ukrainas abina tuhandeid põhjakorealasi, samal ajal kui satelliidipildid Vene sõjaväebaasidest Kaliningradis ning Eesti ja Läti piiril näitavad, et need on tühjendatud mitte ainult sõjaväelastest, vaid ka rasketehnikast. Uurivate ajakirjanike kogutud andmed viitavad aga sellele, et Venemaa baasid on tühjad vaid ajutiselt ning Kaliningradi eriüksused korraldavad sabotaažioperatsioone Leedus, teistes Balti riikides ja Poolas.

See, et Venemaa võib rünnata NATO-t, on vaid aja küsimus, leidis grupp rahvusvahelisi ajakirjanikke, kui analüüsis kogu Venemaa sõjalist kohalolekut Balti riikides ja Poolas, uurides, kuidas on seda mõjutanud Moskva kolm aastat kestnud sõda Ukraina vastu, ja kui kaua läheb aega, enne kui Venemaa suudab täita oma maaväebaasid, mis on praegu tühjad isegi täielikult militariseeritud Kaliningradi oblastis, vahendab lrt.lt.

Leedu sõjaväe hinnangul kuluks isegi Kaliningradis, mida ümbritseb NATO territoorium ja kuhu pääseb Mandri-Venemaalt ainult õhu- ja veeteed pidi, 2022. aasta veebruari eelse võimekuse taastamiseks mõned päevad kuni mõni nädal.

„Seal on teatud tsoonid ja ma toon teile näite: Dobrovolski polügoon, mis asub Kaliningradi oblastis, ja Gozo polügoon,” viitab Leedu relvajõudude peastaabi ülem kindralmajor Remigijus Baltrėnas Valgevene harjutusväljakule otse Leedu piiri ääres.

„Siin on 11. armeekorpus, mille peakorter asub Sovetskis. Kõik need rajatised, kus need on otse piiri ääres, saavad luure kontekstis palju suuremat tähelepanu. Ja on teatud näitajad, kus vägede liikumisest saab aru, et see ei ole õppus, vaid osa operatsioonideks valmistumisest,” vastab ta küsimusele, mis annaks NATO-le vihje, et Venemaa valmistab ette rünnakut, mitte ei vii läbi lihtsalt sõjalist õppust.

Kuid Venemaal ei ole vaja täita tühje sõjaväebaase NATO piiri ääres, et näidata, et suudab riike seestpoolt mõjutada. Kaliningradi on paigutatud Vene eriotstarbelised luureüksused, sealhulgas 390. eriotstarbeline luurepunkt, mis koolitab diversante NATO riikides, eelkõige Leedus ja Poolas tegutsemiseks.

LRT uurimisrühm on saanud Leedu luureorganitelt kinnituse, et need diversandid võivad olla seotud edukate ja ebaõnnestunud sabotaažikatsetega Leedus, aga ka Lätis ja Eestis, Poolas ja teistes Euroopa riikides.

Ja nad on Leedu valvsuse juba proovile pannud.

Vene erivägede väljaõppeplaanidesse kirjutatu on praegu reaalses elus proovimisel.

Ei saa välistada, et Vene luure- ja julgeolekuteenistuse üksused Kaliningradis on seotud piirkonna rünnakute planeerimise ja läbiviimisega. Sellise kinnituse sai LRT Leedu luurelt.

„Viimasel ajal on nende Venemaa eesmärkidega seotud rünnakute arv Euroopas, sealhulgas Poolas ja Leedus kasvanud. Soovitud mõju saavutatakse nüüd suhteliselt madalate kuludega. Rünnakuid korraldavad tavaliselt sotsiaalvõrgustike kaudu värvatud isikud. Nende võimalused on suhteliselt piiratud ja nad püüavad jõuliselt sihtida vähem olulisi, kuid haavatavamaid sihtmärke. Iga rünnaku otsene mõju on suhteliselt väike, kuid soovitud mõju avaldub rünnakute arvu ja nende resonantsi kaudu ühiskonnas. See on odav ja ebaõnnestunud katse tekitada Lääne ühiskondades ebastabiilsuse ja ebakindluse tunnet ning õõnestada toetust Ukrainale,” ütleb selle artikli valmimisele kaasa aidanud LRT uurimisgrupi allikas.

Ainuüksi Poolas on ametnikud alates selle aasta algusest loendanud kümneid kahtlasi intsidente. Mais peeti Poolas kinni süütaja, kes süütas Vilniuses IKEA kaubanduskeskuse. Tema ja veel kaheksa kinnipeetavat olid Poola ametnike sõnul otseselt seotud sabotaažiaktidega Poolas Vene luureteenistuste nimel.

Ja eelmisel nädalal, kui Poola päevaleht Gazeta Wyborscza teatas, et eelmise, 2023. aasta jaanuaris ebaõnnestunud sabotaažikatse käigus vahistatud ukrainlane Serhi S. tunnistas Vene eriteenistustelt juhiste saamist, tekkis Poolas tohutu kära.

Gazeta Wyborscza kogutud andmetel registreeriti Serhi telefon Kaliningradis enne Alam-Sileesiasse (ja isegi USA-sse) jõudmist, kuid ta eitab ise Kaliningradis viibimist.

Poola sulges ühe kolmest riigis asuvast Venemaa konsulaadist ja ähvardas välja saata Venemaa suursaadiku, Poola välisminister Radosław Sikorski nõudis aga, et Venemaa lõpetaks hübriidrünnakute korraldamise Poolas ja teistes NATO riikides, mis Leedu luureteenistuste allikate sõnul muutuvad üha intensiivsemaks, mitte ainult Poolas, vaid ka Baltikumis.

Mõlema riigi luureasutused märgivad, et Venemaa luureteenistustega seotud isikud ja grupid Euroopas on üha enam hakanud tegelema füüsilise mõjuga rünnakutega nagu monumentide rüvetamine, süütamine ja rünnakud üksikisikute vastu.

Praeguseks aktiivsest poliitikast taandunud Artūras Paulauskas juhtis Leedu parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni 2016. aastal, kui Venemaa oli just annekteerinud Ukrainalt Krimmi poolsaare ja alustanud sõda Donbassis. Toona antud intervjuus viitas Paulauskas, et Leedu Kura säärel Juodkrantės võisid õppuse ajal maanduda Vene diversandid.

Intervjuus ütles ta, et just see juhtum ajendas riigi julgeolekuministeeriumi oma 2016. aasta riikliku julgeolekuohtude aruandes ütlema, et „on viiteid sellele, et Vene eriotstarbelised sõjaväeüksused infiltreeruvad rahuajal välisriikidesse”.

Meedia võttis selle Venemaa sabotööride teema kiiresti üles ja tsiteeris luureallikaid, kes väitsid, et selline tungimine võis Leedus toimuda 2015. aastal, aasta pärast Krimmi annekteerimist. Reageerisid ka Kremli propagandakanalid, nimetades infot Vene diversantide võimalikust maabumisest Leedu rannikul „hirmu õhutamiseks”.

Paulauskase sõnul olid tema toonased sõnad teadlik signaal Venemaale.

„Võib-olla olin tookord liiga avatud, aga tahtsin ette aimata ja anda sellele poolele teada, et me teame, me ei maga. Mind ei kritiseerinud inimesed, kes olid luureteenistuste kogutud infoga üksikasjalikult tutvunud – vaikimisi said kõik aru, et see tuleb välja öelda,” räägib Paulauskas.

Vene diversantidest rääkides soovis ta muuta ka Leedu avalikkuse suhtumist.

„Ohtlik olukord oli kujunemas. Mind kutsuti paljudele koosolekutele ja ettevõtete esindajad kutsusid mind toimuvat selgitama. Ja ma selgitasin kõigile, et see oli, et kerged ajad on möödas, et me peame tugevdama oma luuret, kaitset ja kulutama sellele rohkem raha. See aasta oli inimeste suhtumises pöördepunkt,” meenutab Paulauskas.

Ja kuigi endine poliitik ei avaldanud nende sündmuste kohta uusi üksikasju, väidavad allikad LRT-le, et 2015. aastal võisid Juodkrantės maabuda ühe Venemaa sõjaväeluureüksuse, GRU eriotstarbelise luurepunkti 561 diversandid.

Viimastel andmetel reorganiseeriti see Kaliningradi oblastisse paigutatud luurepunkt mõne aasta eest ümber 390. eriotstarbeliseks luurepunktiks. Ja kuigi avalikes allikates viidatakse sellele endiselt erinevate numbritega, on tegu ühe ohtlikuma Vene sõjaväeüksusega NATO piiril Kaliningradi oblastis.

Selle üksuse baas asub Parusnoje (Gaudikai) külas, vaid mõne kilomeetri kaugusel Venemaa mereväebaasist Baltiiskis. Viimastel andmetel töötab selles baasis kuni 120 sõjaväelast, sealhulgas personal. Erinevalt paljudest Vene armee üksustest, sealhulgas Kaliningradi oblastist, ei osale Parusnojes paiknevad diversandid tõenäoliselt Venemaa sõjategevuses Ukraina vastu ja neid peetakse väga väärtuslikeks spetsialistideks.

Küll aga võib avalikest allikatest leida kinnitamata infot, et osa Kaliningradi luuresaboteerijaid saadeti rindele sõjatingimustes lahingukogemusi omandama kohe Venemaa täiemahulise sissetungi alguses Ukrainasse.

390.(561.) luureüksuse diversante koolitatakse NATO-vastasteks ülesanneteks Läänemere rannikul ning konkreetselt strateegiliste sihtmärkide vastu Leedus ja Poolas. Nende sihtmärgiks on Klaipėda sadam ja selle infrastruktuur, kuna see on oluline punkt mitte ainult Leedu, vaid ka NATO operatsioonide jaoks. Selle strateegiline asukoht muudab selle asendamatuks NATO tarneahelate, Balti operatsioonide ja Läänemere regionaalse kaitse jaoks. Klaipėda on jäävaba sadam, mis töötab aastaringselt ning käitleb puistlasti, energiaressursse ja sõjatehnikat. Lähedal on Palanga lennujaam.

„Kui me räägime ja valmistume päevaks X, mil Venemaa otsustab rünnata NATO-t, siis on see õõnestusrühmitus X päevaks oma töö teinud,” ütleb üks uurimist abistanud LRT allikatest.

Selle Vene sõjaväeluure eriüksuse kohta pole palju avalikult kättesaadavat teavet. Satelliidifotodelt on näha, et treeningbaas on viimastel aastatel pälvinud lisatähelepanu ja -raha, uue õppeploki ehitamise ja kopteriväljaku renoveerimisega. Alal on ka ööseks valgustatud veekogu allveetreeningute läbiviimiseks.

LRT allikate andmetel treenivad Kura lahes ka tuukrid. Neil on väljaõppekohad Kura sääre Venemaa osas, Lesnoi (Šarkuva), Rõbatši (Rasytės) linnades ja ka Morskojes, Leedu piirile väga lähedal.

Selle üksuse kaitseväelasi ei värvata mitte ajateenijate seast, vaid eranditult olemasolevast isikkoosseisust ja reservist. Need on mehed, kes on vähemalt 172 cm pikad, ei karda väikseid kinniseid pimedaid ruume ega kitsaid käike ning on füüsiliselt ülitugevad. Ja kui nad oskavad võõrkeelt rääkida, on see suur eelis.

LRT allikate väitel on üksuses olevad sõdurid väljaõppe saanud pommitamiseks maal ja miinitõrjeks merel. Iga sõdur peab oskama kasutada kõiki relvi. Kõik sõdurid õpivad kasutama laeva ja paati. Iga sõdur peab suutma vajadusel ülesande üle võtta teiselt sõdurilt, olgu ta miinijahtija, täpsuslaskur või rühmaülem.

Aastal 2015, just väidetava Juodkrantė dessandi ajal koostatud Vene diversantide väljaõppeplaan näeb ühes ülesandes ette, et luure-/diversioonirühm peab esmalt keskenduma Leedu piiridele. Ülesanne annab neile ülesandeks ületada Leedu piir 10–12 päeva jooksul märkamatult, ületada territoorium samaväärselt avastamatult, seejärel koonduda kindlasse kohta Läänemere rannikul ja rajada vaatluspost.

Eksperdid näevad selle Kaliningradis asuva GRU luurealaüksuse tegevusulatust palju laiemalt. Nad on koolitatud töötama vaenulikul territooriumil, et tuvastada vaenlase nõrkusi, mis võimaldaksid läbi viia sabotaažitegevust, näiteks strateegilisi objekte või laevu mineerides, samuti jälgida NATO logistikat ja tarneahelat Läänemere piirkonnas.

390.luureüksuse liikmed, kes töötavad koos Balti mereväe eriüksustega, on võimelised läbi viima nii luure- kui ka küber- ja psühholoogilisi operatsioone.

Näiteks tungides Leedu territooriumile ja mineerides Klaipėda sadamas olulise infrastruktuuri – laadimiskraanad, muuli või dokid – võivad nad halvata NATO võime varustada või paigutada vägesid piirkonnas operatsioonideks. Kasutades keskmise suurusega allveelaevu nagu Piranha või tuukritransporti, suudab 390. üksus sooritada salamaabumisi sadama äärealadel, neutraliseerida julgeolekujõud ja võtta kontrolli alla võtmepiirkonnad, mis on valmis suuremahulisteks operatsioonideks.

Üksus võib kombineerida kübersõda füüsiliste rünnakutega, häirides sadamate operatiivsüsteeme, viies samal ajal läbi varjatud sabotaažioperatsioone NATO võimete edasilükkamiseks või nõrgendamiseks.

Kuid lisaks neile juba värvatud eriüksustele piiravad Leedut Balti merevägi, Venemaa maaarmee 11 ja Venemaa relvajõududele lojaalsed Valgevene armee ülemad.

Kaliningradi sõjaväebaaside satelliidipildi analüüs näitab, et Venemaa maavägede sõjaväebaas Gusjevis (Gumbinė) on tühi. Piltidel, mis on tehtud enne 2022. aastat, on näha täielikke sõjaväe transpordikohti, kuid pärast seda on olukord dramaatiliselt muutunud.

Sõda Ukrainas on neid üksusi kahjustanud. Mõned USA allikad on teatanud, et Gusjevis asuv 11. armeekorpus kandis 2022. aastal Harkivi lähedal suuri kaotusi. Kui Reutersi ajakirjanikud käisid 2022. aastal korpuse mahajäetud baasides Ukrainas Balaklia linnas, leidsid nad dokumente, mis näitavad, et mõnest pataljonist jäi järele ainult kümnendik nende esialgsest jõust. Kaliningradi maaväed on selgelt veelgi nõrgenenud pärast seda, kui Leedu sõjaväe teatel viidi osa neist augustis üle Venemaa sisemaale, kui Ukraina armee alustas sissetungi Kurski oblastisse.

Leedu relvajõudude kaitsestaabi ülem kindral Remigijus Baltrėnas kinnitab, et Kaliningradis asuvad Vene maaväed ohustavad nüüd Leedut vähem.

„Maavägi on see, mis on läbi teinud suurima muutuse ja kokkutõmbumise. Pole saladus, et Kaliningradi vägedest moodustati pataljonid, mis saadeti Ukraina sõtta. Nii et see ala on hetkel kõige kahanenum ja suhteliselt kõige vähem ähvardav,” ütleb Baltrėnas.

Ja ometi viib Venemaa LRT allikate väitel vaatamata kaotustele Ukrainas tegelikult ellu väljakuulutatud relvajõudude laiendamist ja armee suurendamist. Venemaa relvajõududel on praegu rohkem sõdureid, relvi ja lahingutehnikat kui enne sõda.

Seda kinnitavad satelliidipildid. Näiteks on merevägi viimase aasta jooksul investeerinud baaside uuendamisse, suurendanud sõjaväemasinate arvu ja intensiivistanud väljaõpet. Kõige ohtlikum koht on Tšernjahhovski, kus asuvad hävituslennukid ja ballistilised raketid. Analüüs näitab, et Tšernjahhovskis on alustatud ehitustööd, arvatavasti võimsate radarite paigaldamiseks.

Samal ajal saab Kaliningradi oblastis tühjaks jäänud Gusjevi baasid alati uuesti üles ehitada. Ainult arvamused lähevad lahku, kui kaua see aega võtab.

„Peamine äravool on inimlik, kuid see on ainult prioriteetide küsimus. Näiteks kui väga kiiret pole, võtaks baaside taastamine aega umbes aasta. Kui sellele omistatakse väga kõrge prioriteet, saaks Venemaa sellega hakkama mõne kuuga, kuid see nõuaks väga suuri logistilisi jõupingutusi,” ütles LRT-le üks viimase infoga kursis olev ametnik, eeldades, et Venemaa peab oma võimeid täiendama mitte ainult Kaliningradis.

Leedu sõjaväeluure endine juht, erukolonel Gintaras Bagdonas ütleb, et praegu on Venemaa peamiseks väljakutseks komandöride ja spetsialistide nappus.

„Arvan, et pärast aktiivse lahingutegevuse lõppu Ukrainas kulub neil kaks kuni neli aastat – aeg, mis kulub ohvitseride ja spetsialistide koolitamiseks. Arvestades Venemaa toetumist „massi” taktikale, võiksid nad lühendada seda ajavahemikku ühe aastani, suunates näiteks reservohvitsere ja spetsialiste lühiajalisele väljaõppele. 30 000–40 000 inimese mobiliseerimine Ukraina-vastasesse sõtta kuus ei lahenda Venemaa maaväeüksuste moodustamise ja taastamise probleemi. Kui rühma (30 sõdurit) saab leitnandi asemel juhatada seersant või kogenud sõdur, vajab kompanii ohvitseri – vanemleitnanti või kaptenit. Motoriseeritud brigaadis (3–4 pataljoni või 9–12 kompaniid) peaks olema vähemalt 150 ohvitseri ning spetsialiseeritud brigaad (suurtükivägi, mehhaniseeritud või tank) vajab rohkem ohvitsere ja spetsialiste. Sõda NATO riikidega ei ole nagu sõda Ukraina vastu, kus sõditakse peamiselt väikeste üksustega. NATO vastu peavad nad võitlema suurte üksustena.

Suure tahtmise korral suudaks Venemaa aga mõne nädala jooksul Kaliningradis tühjaks jäänud sõjaväeobjektid uuesti üles ehitada ja taasmehitada.

„Praegu on ilmselt ainus viis Kaliningradi oblastisse jõudmiseks laevaga. Kuna see pole raudteel võimalik – on juriidiline kokkulepe, transiidireeglid –, siis on ainuke tee laevaga või väga raske ja kallis viis lennukiga. Laevade puhul räägime päevadest. Nädal. Masina toomine üksi ei anna midagi. Kui see saabub, tuleb see ette valmistada ja inimesed peavad hakkama seadmetega töötama,” märgib Baltrėnas.

Vilniuse ülikooli rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduste instituudi (VU TSPMI) professor, politoloog Tomas Janeliūnas ütleb, et erinevad hinnangud ajajoonel taanduvad eeldusele, et Venemaa peab enne Ukraina sõja lõpetama, enne kui saab keskenduda oma võimeid uuesti üles ehitama.

„Eeldatakse, et Venemaa peab taastama kõik, mis tal oli vähemalt enne Ukraina sõja algust. Ja nii saab hakata arvutama aega, kuni see potentsiaalselt on valmis näiteks sõjaks NATO vastu. Harvemini tajutakse aga seda, et Venemaa sõjatööstuse praegune ülesehitamise tempo on palju suurem kui enne 2022. aastat. Venemaa toodab juba praegu rohkem suurtükimürske kuus kui kogu Euroopa, kõik Euroopa riigid, mis on NATO-s,” ütleb Janeliūnas.

Venemaa tühjendatud maismaabaasid ei anna täna kindlustunnet ka selle poolest, et Venemaa on rajanud A2/AD nime all tuntud piirkonda õhutõrjetsooni, mis koosneb peamiselt ballistilistest rakettidest Iskander-M ning õhu- ja raketitõrjesüsteemidest.

„Kõik need võimed, mis venelastel Kaliningradis on algusest peale olnud – õhutõrje, Balti laevastiku rannikukaitse, raadioelektrooniline sõjapidamine – on siiani alles, sest see on kogu Venemaa sõjapidamise doktriini ja filosoofia väga oluline aspekt. Sama kehtib ka mereväe kohta. Vaatamata sõjale Ukrainas, on merevägi, õhuruum, nn A2/AD mull endiselt alles ja selles vallas muutusi pole,” räägib Baltrėnas.

Valgevene on riik, mis hõlbustab Venemaal rünnaku kavandamist NATO vastu, kui see peaks juhtuma. Leedus ja Poolas pole kahtlust, et Valgevene sõjavägi on Venemaa sõjaväe lahutamatu osa. Nad on juba aastaid osalenud ühistel sõjalistel õppustel NATO piiride ääres. Teatavasti treenisid näiteks õppusel Zapad 21 Venemaa ja Valgevene üksused Kazlų Rūda polügooni hõivamist.

Valgevenes Grodno lähedal Leedu piiri taga asuv Goža sõjaväepolügoon on objekt, mida NATO luure võtab väga tõsiselt. Vaid 40 km kaugusel Leedu piirist asub ka Lida sõjaväelennuväli. See on Valgevene ja Venemaa vägede jaoks veel üks oluline sõjaline objekt.

LRT allikate sõnul valmistuvad Valgevene relvajõud aktiivselt vastu astuma Läänest lähtuvale ohule ja tagama Minski režiimi püsimajäämise. Näiteks eelmise, 2023. aasta aprillis avaldas Valgevene kaitseministeerium lühikese video Su-25 piloodist, kes selgitas oma uut rolli pärast väljaõpet Venemaal. Analüütikute hinnangul viitavad videos olevad pildid sellele, et Lida õhuväebaasist on saanud Venemaa ja Valgevene vaheline „tuumajagamise” uus koht ehk Valgevene hävitajad võivad olla kohandatud tuumarelva kandmiseks.

Mõned allikad aga usuvad, et Valgevene lennuväljad on ette nähtud peamiselt Venemaa enda tarbeks kasutamiseks, kuna Valgevene lennukid ei pruugi olla moderniseerimispingutust väärt.

Kesk-Valgevene sõjaväeladusid on hiljuti täiendatud täiendavate turvaelementidega. Arvatakse, et seda piirkonda kasutatakse Iskanderi raketiheitjate jaoks mõeldud Venemaa tuumalõhkepeade jaoks. Veel eelmise aasta veebruaris teatati, et Venemaa kaitseministeeriumi kõrge ohvitser kontrollis Asipovitši lähedal asuvat objekti spetsiaalselt selle sobivuse osas tuumarelvade hoidmiseks.

Satelliidipiltidelt nähtub, et ehitustööd algasid sellel ajal, kui Vene kõrge ametnik Asipovitšit külastas. Analüütikute hinnangul on uued kehtestatud ohutusmeetmed sarnased nendega, mida Venemaa kasutab oma tuumarelvade kaitsmiseks.

Avalike allikate analüüs näitab, et Valgevenes Grodno sõjaväebaasis hakati septembris moodustama uut üksust, 62. õhutõrjeraketipolku Analüütikute hinnangul võib see olla seotud uute operatiivmeeskondadega, mis on moodustatud alates 2022. aastast.

Valgevene sõjalist tegevust jälgiv rühmitus Valgevene Hajun märgib, et igal lennuväljal, sealhulgas Lidas asuvad Venemaa relvajõudude õhutõrjeraketipolgu üksused. See polk paigutati 2022. aasta õppusel ümber Valgevenesse. Vene vägede rotatsiooni täheldati ka 2023. ja 2024. aastal.

Ja ometi jääb analüütikute hinnangul vastuseta küsimus, kuidas saaks Valgevene armee osaleda, kui Venemaa otsustaks NATO-t rünnata. Isegi hiljutine Venemaaga peetava sõja simulatsioon, mille mõned nädalad tagasi esitlesid USA erukindralid, nägi Leedu erukoloneli Gintaras Ažubalise sõnul Valgevene vägede puhul vaid häirivat rolli.

„Kuna rünnak Valgevene poolelt ei olnud peateljeks, ei olnud sealt peamist survet, vaatamata sellele, et sinna on paigutatud kolm Valgevene brigaadi. See oli rohkem diviis kui korpus. Ja Valgevene väed tegutsesid rohkem Vilniuse suunas häirijana. Seal, kus meil olid kehvemad relvad, valmistasid need meile palju vaeva ja neid tugevdasid tugevalt venelased, kusjuures Vene suurtükivägi oli väga tugevalt integreeritud. Kasutasime neid satelliitidena, Vene armee liitlastena ja seetõttu ründasid nad selles mängus Vilniuse suunas,” rääkis simulatsioonis osalenud Ažubalis LRT-le.

Professor Janeliūnas märgib, et kuigi Valgevene relvajõud on juba sisuliselt integreeritud kahe riigi liitu Venemaaga, ei osale nad Moskva sõjas Ukraina vastu.

„Lukašenka ei ole andnud luba sõjaliseks tegevuseks Ukraina vastu või vähemalt me ​​pole näinud teda saatmas sõdureid Ukrainasse. Jah, ta laenab oma territooriumi võimalikuks tulistamiseks, kuid ta on seni hoidunud otsesest seotusest, sest saab aru, et Valgevene armee pole põhimõtteliselt valmis,” räägib Janeliūnas.

Kuid nagu näitab LRT uurimisgrupi uurimus, osaleb Valgevene juba praegu Venemaa agressioonis Ukraina vastu, lubades Vene vägedel kasutada oma territooriumi ja infrastruktuuri ning hoides oma vägesid Ukraina piiril, sundides ukrainlasi eraldama osa oma võimetest Valgevene piirile. Valgevene pole veel Ukrainasse sisenenud, sest osa sõjaväest on sellele vastu seisnud. See tähendab, et Aleksandr Lukašenka ei tea, kas tema armee toetab näiteks režiimivastaseid proteste, kui need korduvad.