Eurostati 30. septembril avaldatud andmete kohaselt anti 2024. aasta teises kvartalis 96 115 mitte-ELi kodanikule korraldus EL-i riigist lahkumiseks ja 25 285 isikut saadeti lahkumiskäsu alusel tagasi kolmandatesse riikidesse.

Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga vähenes lahkumiskäsu saajate arv 7%, samas kui kolmandatesse riikidesse tagastamiste arv vähenes 3,9%, vahendab lsm.lv.

Võrreldes eelmise, 2023. aasta sama kvartaliga vähenes lahkumiskäsu saanud mitte-ELi kodanike arv 10%, samas kui kolmandatesse riikidesse tagasi saadetud inimeste arv kasvas 21,3%.

Kuigi Lätis on absoluutarvudes üsna väikesed näitajad, on need numbrid viimastel aastatel tõusnud Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka rahvusvahelise inimsmugeldamise operatsiooni tõttu. Teises kvartalis anti korraldus Lätist lahkuda 530 inimesele ja 455 inimest saadeti lahkumiskäsu alusel tagasi kolmandatesse riikidesse.

Eestist saadeti samal perioodil kolmandatesse riikidesse tagasi 145 inimest. Ledust kästi lahkuda 950 inimesel ja kuigi andmeid väljasaadetud inimeste arvu kohta Eurostati andmekogudesse ei lisatud, näitas kaasas olev diagramm, et sel perioodil saadeti kolmandatesse riikidesse tagasi veidi üle 800 inimese.

Sel perioodil EL-i riigi territooriumilt lahkumiskäsu saanud mitte-ELi kodanike hulgas oli Alžeeria ja Maroko kodanikel suurim osakaal (mõlemad 7%), järgnesid türklased ja süürlased (mõlemad 6%). Kolmandatesse riikidesse tagasi saadetute hulgas oli enim Gruusia kodanikke (10%), järgnesid Albaania (8%) ja Türgi (7%).

Vaadates riiklikke andmeid, registreeriti kõige rohkem lahkumiskorralduse saanud mitte-ELi kodanikke Prantsusmaal (31 195), Saksamaal (12 885) ja Kreekas (6 555).

Kõige rohkem kolmandatesse riikidesse tagasi saadetud inimesi registreeriti Prantsusmaal (3555), Saksamaal (2830) ja Rootsis (2360).