Sellest, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on möödunud tublisti üle kahe ja poole aasta ning Euroopa Liit (EL) on agressorriigi vastu kehtestanud juba 14 erinevat sanktsioonipaketti.
Sanktsioneeritud kaupade nimekiri täieneb pidevalt, kuid Läti-Vene piiril ootavate veoautode read ei vähene, teatab Läti raadio. Praegu on kahes veel avatud Läti-Venemaa piiripunktis üle tuhande veoki.
Terehova tollikontrollipunkti tolliinspektori asetäitja Irīna Golubova ütles: „Kui me nüüd räägime sanktsioonide kontrolli aktuaalsest teemast, siis võin öelda, et sel aastal on umbes 25 juhul algatatud kriminaalmenetlus tahtlike tegevuste eest sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.”
Terehova piiripunktis oli Läti raadio külaskäigu ajal järjekorras 1020 kaubaveokit.
Parklaid on kaks, kumbki 200 veokile, kuid mõned sõidukid ootavad oma järjekorda ka maantee servas. Järjekorras seistes võtavad juhid pileti ja teavad umbkaudselt ooteaja pikkust, mistõttu jätavad nad sageli oma kauba just sinna piirile ja naasevad mitu päeva hiljem.
Keskmiselt ületab Venemaa suunal piiri ööpäevas umbes 170 veokit. „Aga see näitaja on sõja algusest peale sanktsioonide kontrolli tõttu tunduvalt vähenenud, praegu kulub meil dokumendikontrollile palju rohkem aega ja sellega peavad autojuhid arvestama,” sõnas Golubova.
Riigi maksuameti (VID) tolli direktori asetäitja Sandra Kārkliņa-Ādmine ütles, et Läti-Vene piiril järjekordade suurenemise või vähenemise põhjused pole hetkel selged.
„Kui varem oskasime järjekordi prognoosida, näiteks teadsime, et enne aastavahetust on tohutud järjekorrad ja pärast aastavahetust enam seda järjekorda ei ole, siis praegu pole meil absoluutselt mingeid prognoose,” tunnistas ta.
Kõrgõzstanist pärit autojuht nimega Kurmanbeko on Terehovas piiriületust oodanud kolm päeva. Tema hinnangul peab ta ootama veel 8-9 päeva, kolleeg aga ootas eelmisel korral 15 päeva. Ta toob Leedust kasutatud autoosi, mis tema sõnul liiguvad läbi Venemaa Kõrgõzstani.
Samal päeval ootas Grebņeva piiripunktis Venemaale sõitu 1000 veokit. Erinevalt Terehovast ei ole piiri poole jääval maanteel parkimiseks lisarada, mis tähendab, et veos seisab sõna otseses mõttes tee peal ning on päevi, mil järjekord on 20 km pikkune.
„Jõudsime just kohale, peame umbes 10 päeva ootama,” ütleb Serbiast pärit kaugsõidujuht, kellega kohtuti piiripunkti lähedal asuvas Kārsava linnas. „Seisame tee peal, mis teha, tulime kohvi jooma, tooteid ostma ja parklasse tagasi. Parklaid on kaks, aga need on täis.”
Piiril pika seismise üle kurdavad mitte ainult kaugsõidujuhid, vaid ka kohalikud elanikud, sest alevis ja selle ümbruses pargivad ka veokijuhid. Sellegipoolest tunneb enamik neist veoautojuhtide vastu teatud sümpaatiat. Elektrooniline järjekorrasüsteem on väljatöötamisel, kuid pole veel kasutusele võetud.
Läti Panga oktoobris avaldatud makroökonoomiliste prognooside aruande kohaselt ekspordivad EL-i riigid üldiselt Venemaale kaupu iga kuu rohkem kui 2 miljardi euro väärtuses. Ja piiripunktide sulgemise küsimus agressorriigiga, nagu seda on teinud näiteks Soome, ei ole praegu Läti valitsuse päevakorras.
