Ühenduse BRICS riigid kogunevad täna teisipäeval 22. oktoobril Venemaale tippkohtumisele, mille võõrustajaks on Venemaa president Vladimir Putin. Lääne võimule väljakutse esitava majandus- ja geopoliitilise grupi liikmesriikide arv on võrreldes eelmisel aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis korraldatud tippkohtumisega kahekordistunud.
Algselt kuulusid arengumaade gruppi Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Käesoleval, 2024. aastal on lisandunud neli või isegi viis uut liiget. Lisaks sellele osaleb tippkohtumisel veel kakskümmend riiki, vahendab Iltalehti.
Kremli teatel on oma osalemist kinnitanud üle 30 riigi. Putini sõnul on 34 riiki teatanud, et nad kaaluvad grupiga liitumist.
Eelmisel, 2024. aastal ei pääsenud Putin Lõuna-Aafrika Vabariigis ühenduse kohtumisele, sest Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt oli tema kohta välja antud vahistamismäärus. Sel aastal tegutseb alliansi esimehena Venemaa ja Putin on selle nägu.
Muidugi kasutavad Venemaa ja Putin seda argumenteerimiseks, et vaadake, lääne katsed Venemaad isoleerida kukuvad läbi, hindab Helsingi ülikooli maailmapoliitika professor Teivo Teivainen.
Alliansi staatuse seisukohalt on oluline kõrgetasemeliste esindajate saabumine. Eriti oluline on Saudi Araabia osalus.
Putin on juba korra oma kõnes nimetanud Saudi Araabiat üheks uueks liikmeks. Kreml täpsustas hiljem, öeldes, et Saudi Araabia ei ole veel kinnitatud liige.
Võib-olla oli see Saudi Araabia palvel. Teivainen ütleb, et USA-l on ilmselt midagi öelda oma mitteavalikus suhtluses saudidele selle kohta, mida nad arvavad saudide liitumisest BRICS-iga.
Saudi Araabia ja USA suhted on tihedad, kuigi mitmel viisil pingelised. Saudi Araabia liitumine grupiga oleks kasulik Venemaale ja teistele BRICS-i riikidele, kuna see tugevdaks grupi tähtsust Lääne suhtes.
Saudidele on see muidugi teada ja võib juhtuda, et seal mängitakse meelitamise mänge.
Teivainen juhib tähelepanu, et BRICS-i kohtumine pole Saudi Araabia ingliskeelsetes uudistes kuigi palju kajastust leidnud. Saudi Araabia liikmelisus on ilmselt eelseisval koosolekul laual.
Allianss on laienenud ja plaanib veelgi laieneda. See eeldab täpsemate mängureeglite loomist iga riigi rolli ja mõju kohta, leiab Teivainen. Tõenäoliselt tulevad sellel koosolekul päevakorda ka mängureeglid.
Alliansiga liituda soovijate hulgas on ka NATO riik Türgi, kes esitas septembris ametliku liikmetaotluse. Hiina on aga teatanud, et Türgi peab liikmeks saamiseks muutma oma läänemeelset välispoliitikat.
Paljud liikmesriigid on mitmete teiste liitude ja gruppide liikmed, seega ei välista BRICS otseselt muid koostöövõimalusi. Näiteks India kuulumine kõrvuti USA-ga Pacific Quad allianssi näitab Teivaineni sõnul, et riik saab lisaks BRICS-ile kuuluda ka julgeolekupoliitilisesse allianssi.
„Võib-olla NATO liikmelisuses ja BRICS-i liikmelisuses võib pinge olla tavapärasest veidi suurem,” hindab ta.
BRICS on poliitiline ja majanduslik liit, mille eesmärk on algusest peale olnud tegutseda rahvusvahelisel turul vastujõuna Läänele. Selle aluspõhimõte on, et Lääs ei tohi domineerida rahvusvahelistel turgudel. Muu hulgas on alliansi eesmärk vaidlustada USA dollari positsioon. Eelmise aasta koosolekul arutasid liikmed ühisraha võimalusi dollariga konkureerimiseks.
Tõenäoliselt tulevad ka seekord jutuks liikmesriikide vahelise maksesüsteemi võimalused.
Samuti tuleb kõne alla energiateema. Hiina hoiab kliimamuutuse debatti ja lisaks on uute liikmesriikide hulgas mitmed naftariigid.
Saudi Araabia teatas septembris, et suurendab naftatootmist. Suurenenud naftatootmine alandab Saudi Araabia toodetava Brenti toornafta maailmaturu hinda, mis sunnib ka Venemaad oma Uurali nafta hinda langetama. Teisest küljest on Hiina ja India peamised naftat ostvad riigid, kes saavad Saudi Araabia otsusest kasu.
Teivainen arvab, et arutelud naftat tootvate riikide mängureeglite üle toimuvad OPEC-i huviorganisatsioonis ning neid püütakse hoida BRICS-i aruteludest lahus. Saudi Araabia liikmelisus võib olukorda muuta, kuid muutus ei toimu üleöö.
BRICS-i allianssi peetakse globaalse lõuna esindajaks, kuigi Venemaa ja Hiina on osa globaalsest idast. Kui Lääs ei vasta Aafrika ja Lähis-Ida riikide vajadustele, saab nende liitlaseks Hiina. Teivaineni sõnul tähendab see Lääne mõju nõrgenemist.
Soomes on välispoliitikas tugevalt levinud seisukoht, et Soome tulevik ja julgeolekupoliitika sõltub üsna palju sellest, kuidas Läänel läheb. Selles mõttes on BRICS-i alliansi kasv ja toimimine oluline ka Soome jaoks.
