USA saatis sel nädalal täiustatud õhutõrjesüsteemi ja kümned sõdurid Iisraeli, et kaitsta riiki Iraani ballistiliste rakettide eest, kuid Ukrainale ei antud sel tasemel abi, kuigi Ukraina seisab iga päev silmitsi Venemaa drooni-, raketi- ja pommirünnakutega.

Kiievis nimetatakse seda topeltstandardiks. „Kui liitlased tulistavad Lähis-Ida taevas koos rakette alla, siis miks pole ikka veel otsust Ukraina kohal droone ja rakette alla tulistada?” küsis Ukraina president Volodõmõr Zelenski eelmisel kuul, vahendab Politico.

Kui USA ja Suurbritannia õhutõrjesüsteemid ja hävitajad aitasid 1. oktoobril alla kukutada sadu Iraani rakette, teatas Ukraina välisministeerium: „Kutsume Ukraina liitlasi kaitsma Ukraina õhuruumi sama sihikindlalt ja kõhklemata Venemaa raketi- ja droonirünnakute eest, tunnistades, et inimelu on võrdselt väärtuslik igal pool maailmas.”

Liitlased sekkusid Iisraelis ka aprillis.

Põhjus, miks USA tegutseb Iisraelis julgelt ja Ukrainas ettevaatlikult, on selge: Venemaa on relvastatud tuumarelvaga ja Iraan mitte.

„Karm vastus, mida ukrainlastele ei pruugi meeldida kuulda, kuid see on kahjuks tõsi, on see, et me võime võtta riski tulistada alla Iraani rakette Iisraeli kohal, käivitamata otsest sõda Teheraniga, mis võib viia tuumasõjani,” ütles USA senati vanemnõunik Ukraina poliitika kohta väljaandele Politico. „Seda Venemaaga proovides on risk palju suurem.”

Saama rõhutasid kaks Joe Bideni administratsiooni ametnikku, kes soovisid jääda anonüümseks.

USA sõdurite saatmine Ukrainasse Vene rakette alla tulistama võib vallandada otsese sõjalise vastasseisu maailma kahe suurima tuumariigi vahel keset suurimat sõda Euroopas pärast Teist maailmasõda – millel võivad olla apokalüptilised tagajärjed. Samas kui Lähis-Idas saab USA rakette Iisraeli kohal alla tulistada, käivitamata sõda tuumarelvastatud vastasega.

Iraan on rafineerinud tuumamaterjali peaaegu relvade tasemeni, kuid pole proovinud ehitada aatomipommi.
„Kurb on seda kõike kõrvalt vaadata Ukraina tavakodanikuna – kui Moskva-poolse eskaleerumise ärahoidmise nimel ohverdatakse teie riik ja kodanikud,” ütles Ukraina riikliku strateegiliste uuringute instituudi teadur Mõkola Bielieskov.

Mingil määral siiski liitlased aitavad Ukrainat Vene rünnakute puhul. „Partnerid annavad meile tavaliselt märku Vene pommitajate liikumisest laskepositsioonidele. Nad annavad meile teada, millal ja kus venelased rünnakut ette valmistavad,” ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja kohusetäitja Juri Ihnat.

Pärast hoiatamist asuvad tegutsema tuhanded luure-, side- ja mobiilsete õhutõrjeüksuste sõdurid. Väga suurte rünnakute korral stardivad ka Ukraina piloodid. Üks neist, F-16 piloot Oleksi Mes, tuntud kui „Moonfish” hukkus 26. augustil õnnetuses, kui Venemaa tulistas Ukraina energiarajatiste pihta enam kui 230 raketti.

Vene droonid on eksinud ka Poola ja Rumeenia kohale. Kaks riiki – nii EL-i kui ka NATO liikmed – on vastuseks reaktiivlennukeid õhu saatnud, kuid seni on Venemaa relvi vaid vaadeldud, ilma neid alla tulistamata.

Kiiev soovib, et Poola ja Rumeenia sekkuksid aktiivselt nii oma õhuruumis kui ka Lääne-Ukraina kohal. Kiiev ja Varssavi leppisid kokku hiljutises vastastikuses julgeolekuleppes, et arutavad seda võimalust, kuid seni pole Poola poliitikat muutnud.

Varssavi on teinud selgeks, et ta ei tegutse ilma kogu NATO alliansi täieliku toetuseta ning Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz on öelnud, et selline toetus puudub. Ta lisas, et Washington on samuti teatanud, et ei taha konflikti Venemaaga eskaleerida.

Kiiev loodab, et lõpuks lepitakse kokku rakettide ja droonide allatulistamine Ukraina kohal, nii nagu lääne suurtükivägi, tankid, raketid ja hävitajad anti lõpuks üle, hoolimata varasemast kartusest, et see ületab Venemaa presidendi Vladimir Putini punaseid jooni.

„Selle üle käib elav arutelu nii Poolas kui ka NATO-s,” ütles Poola välisminister Radosław Sikorski hiljutises intervjuus Politicole.

„NATO piir on mingis vahepealses seisus, rahuaja reeglite ja kriisi vahel,” ütles ta ja lisas, et Kremli kavatsused on ebaselged. „Mõned neist asjadest ohustavad meie kodanikke [ja] mõned inimesed spekuleerivad, et venelased katsetavad meie protseduure, [kuid] ma kahtlustan, et nende droonide ja rakettide arvuga kaotavad nad nende üle kontrolli.”

Kuigi Kiiev soovib, et tema liitlased käituksid nagu Iisraeliga, ütlesid kaks anonüümseks jääda soovinud Ukraina õhutõrjeohvitseri, et seda on lihtsam teha Iisraeli kui Ukraina suhtes.

Iisrael on väike riik, mis tähendab, et USA saab kasutada oma laevadele paigaldatud õhutõrjesüsteeme. Samal ajal on Ukraina suur ja lääne mereväele kättesaamatu: liitlased peaksid paigutama riigi läänepiirile õhutõrje, millega nad saaksid kaitsta ainult lähedal asuvat territooriumi.

„NATO liikmed, kes astuvad Ukraina õhukaitsesse, peaksid andma palju suurema panuse laiemas piirkonnas, millega kaasneb suurem oht ​​„sõtta astuda” ebakindla edu nimel,” ütles Londoni Royal United Services Institute’i sõjateaduste direktor Matthew Savill. „Ka hind oleks suurem, kuna Venemaa rünnakute sagedus on palju suurem kui Iraani märkimisväärsed, kuid reageerimisvõimelised katsed Iisraeli otse rünnata.”

NATO riigid võiksid ka lennukid Ukraina kohale saata, mis võib viia otseste kokkupõrgeteni Venemaaga – täpselt selleni, mida Valge Maja vältida püüab.

„Sellise jõupingutuse tõhususe maksimeerimiseks tahaksid lääne väed tõenäoliselt anda otselööke Vene lennukitele ja/või maha suruda Venemaa kaugmaa õhutõrjeradareid ja rakette,” ütles Cavill. „See tähendab, et rakettide eest kaitse nõuab suuremat seotust, isegi kui ainult õhus.”

Asi taandub ka emotsioonidele ja ajaloole. Kuigi paljud riigid väidavad, et nad on Ameerika parimad sõbrad või ülitähtsad liitlased, on Iisraelil ainulaadne positsioon USA poliitikas ja kaitsestrateegias. USA ametnikud viitavad aastakümnete jooksul üles ehitatud suhetele, mistõttu on Washington valmis paigutama oma sõjaväe otse Iisraeli kaitsmiseks.

Siiski peegeldavad süüdistused topeltstandardites Ukrainas laiemat frustratsiooni, et Bideni valitsus ei tee piisavalt, et aidata Kiievil Venemaa rünnakuid peatada. See hõlmab aeglaselt kulgevat suuremat relvamüüki ja Ukraina takistamist kasutada USA pikamaa laskemoona Venemaa territooriumi ründamiseks.

„USA saab veel rohkem ära teha, et aidata Ukrainat võitluses Venemaa vastu,” ütles Washingtonis asuva mõttekoja Atlantic Councili direktori asetäitja Shelby Magid.

„Kahjuks on see eristus, mille administratsioon on ikka ja jälle otsustanud teha, kuni punktini, kus me oleme oma riikliku julgeoleku huvide ees takistamas aidata Ukrainal Venemaad rünnata,” ütles Magid. „On peaaegu kurnav hirm, et ei taheta kasutada otse Venemaale tulistatavaid relvi, kuna administratsioon näeb seda kui otsest sõda Venemaaga.”

USA ametnikud tunnistasid, et on teadlikud kasvavast pettumusest Ukrainas, kuid ütlesid, et töötavad uute relvasaadetiste kallal, mis loodavad need mured leevendada.

„Oleme tõesti keskendunud sellele, et saada Ukrainale kõik, mis võimalik, et aidata neil end kaitsta,” ütles üks administratsiooni ametnikest. „Meie peamine prioriteet on olnud aidata tugevdada nende õhutõrjet.”

Kuid Venemaa kohtlemine siidikinnastega saadab rahvusvahelise sõnumi, et tuumariikidele antakse lugupidamine, mida tavalistele riikidele ei anta, hoiatas Ukraina analüütik Bielieskov.

See suurendab ohtu, et sellised riigid nagu Iraan otsustavad tuumarelva kasutusele võtta, hävitades tuumarelva leviku tõkestamise režiimi, mille eesmärk on piirata tuumajõudude arvu.

„Järeldus, mille me teeme erinevast suhtumisest Iisraeli ja Ukrainasse on see, et parem on tuumarelva omamine kui selle puudumine,” ütles Bielieskov.