Iisraeli kaitsejõud (IDF) on käskinud Iirimaal eemaldada oma rahuvalvajad Liibanoni piiril asuvalt valvepostilt, kuna sissetung riiki jätkub.

Allikad kinnitasid, et taotlus esitati ÜRO ajutiste jõudude peakorterile Liibanonis (Unifil) ja üksikutele sõdureid panustavatele riikidele, sealhulgas Iirimaale. Iisraelile on öeldud, et sõdurid jäävad oma kohale, vahendab Irish Times.

Liibanoni ja Iisraeli piiril on üks Iiri valvepost, mida tuntakse sinise joonena. See valvepost numbriga 6-52 on mehitatud ühe Iiri rühmaga, kes vastutab piiri jälgimise ja sissetungitest teatamise eest.

Selles piirkonnas toimusid nädala alguses intensiivsed lahingud IDF-i ja Liibanoni rühmituse Hezbollah vahel, mille käigus Iisrael kandis suuri kaotusi. Osa lahingutest toimus vähem kui 2 km kaugusel Iiri valvepostist.

Hoiatus rahuvalvajate piirilt eemaldamise kohta võib tähendada, et Iisrael algatab täiemahulise sissetungi üle piiri. Senised sissetungid on olnud piiratumad.

Arvatakse, et Iiri valitsus on Iisraeli ametnikke teavitanud, et Unifili vägede liikumine on ÜRO ja selle kohapealse väejuhi ülesanne. Unifil on Iisraelile teatanud, et ta ei vii vägesid välja.

Reedel lahkus Liibanonist kaks tosinat Iiri kodanikku, kui lahingud IDF-i ja Hezbollah vahel jätkusid.

Iiri välisminister Micheál Martin ütles, et 24 Iiri kodanikku abistasid riigist lahkumisel kahes rühmas Holland ja Kanada. Nad väljusid koos sõjaväe- ja tšarterlennukitega, kuna välisministeerium kordas oma nõuannet kõigil Iirimaa kodanikel riigist lahkuda.

Reede pärastlõunal Corkis ajakirjanikega rääkides ütles Martin, et kõiki Iiri kodanikke, kes on „näidanud huvi Liibanonist lahkuda”, on abistatud seda tehes ja et tema ministeerium on jätkuvalt tihedas kontaktis nendega, kes on otsustanud jääda.

Lahkumiseks oli kohti rohkematele inimestele, kuid enamik umbes 150 Liibanonis elavast Iiri kodanikust otsustas seda mitte teha. Iiri ametnike sõnul võib see muutuda, kui julgeolekuolukord tulevikus halveneb.

„Ilmselt on olukord muutumas,” ütles Martin. „Paljud teised kodanikud on seal olnud üsna pikka aega. Neil on Liibanonis sügavad juured ja nad ei taha praeguses etapis lahkuda ega ole tegelikult juba mõnda aega seda tahtnud. Võib olla veel üks (inimene), kuid sisuliselt oleme aidanud kõiki, kes tahavad välja saada.”

Samal ajal ei saa enam kui 70 Iiri rahuvalvajat, kes olid puhkusel, kui Iisrael alustas eelmisel kuul sissetungi Liibanoni, oma üksusega uuesti liituda.

Olukorda Liibanonis peetakse praegu liiga ohtlikuks, et lennutada sõdurid tagasi Beirutisse ja toimetada nad Unifili missioonipiirkonda riigi lõunaosas, ütlesid sõjaväeallikad.

Iisraeli sõdureid ja soomusmasinaid on Iiri valvepostidelt regulaarselt näha, mis tekitab hirmu võimalike Hezbollah’ raketirünnakute pärast selles piirkonnas.

Kaitsejõudude 124. jalaväepataljon, Iirimaa panus Unifili missioonidesse koosneb 370 sõjaväelasest. Siiski on praegu operatsioonipiirkonnas vähem kui 300 sõdurit, mis on osaliselt tingitud sellest, et suur personali kontingent naasis Iirimaale puhkusele enne viimast sõjategevust.

See tähendab, et Iiri pataljon on oma võimsusest umbes 25 protsenti väiksem, kuid sõjaväe allikate sõnul ei mõjuta see operatiivsuutlikkust ega jõudude kaitsemeetmeid, kuna Iisraeli sissetung on üksuse töötempot oluliselt vähendanud.

Sõjaline juhtkond kavatseb hoida Iirimaal viibivad sõdurid valmisolekus. Nad moodustavad kiirreageerimisreservi, mille saab olukorra olulise halvenemise korral Liibanoni tagasi saata.

Üks võimalus on, et kui ÜRO otsustab Unifili väed välja tuua, saadetakse need reservväed tagasi sõdurite evakueerimiseks. Sõjaväeallikate sõnul on see siiski väga ebatõenäoline ja Iiri sõdurite lahkumiseks missioonipiirkonnast ettevalmistusi ei tehta.

Paljud Iirimaal puhkusel olevad sõdurid soovivad vaatamata ohule Liibanoni naasta. „Nad tunnevad, et jäävad tegevusest ilma ja on mures oma kaaslaste pärast,” ütles allikas.

Pataljoni ülem kolonelleitnant Tom Fox pidi selle puhkusevahetusega Iirimaale naasma. Halveneva julgeolekuolukorra tõttu otsustas ta siiski missioonile jääda. See on teine ​​kord, kui tema puhkus tühistatakse.

Päringutele vastates ütles kaitseväe pressiesindaja: „Unifili peakorter on andnud kõikidele pataljonidele korralduse piirata liikumist seoses käimasoleva olukorraga. Hinnangud Litanist põhja pool Beirutisse suunduva varustuskoridori kohta tehti lahingute alguses ja tehti kindlaks, et praegune keskkond ei soosi suurte konvoide liikumist.”

„Praegu puhkusel rotatsioonil olevatele sõduritele tehti ülesandeks tagasisõit Liibanoni ja jääda ooterežiimi, kuni vabaneb turvaline aken nende tagasi saatmiseks UNP 2-45 [Iiri staap]. Neid plaane vaadatakse iga päev üle,” sõnas ta.

Küsimus on selles, kuidas 124. pataljon järgmisel kuul välja vahetatakse, kui nende kuuekuuline vahetus lõppeb. Novembris asendatakse nad 125. pataljoniga, kuid praegune julgeolekuolukord võib rotatsioonile märkimisväärset ohtu kujutada.

Kaitseväe staabiülem kindralleitn Seán Clancy ütles sel nädalal, et otsus rotatsiooni kohta tehakse lähemal ajal ja asenduspataljon jätkab väljaõpet tavapäraselt.

„Tingimused määravad, kas [rotatsiooni] saab sel ajal kasutada. Kuid me arutame neid probleeme, kui need tekivad,” ütles ta ja lisas, et sõdurite moraal on endiselt kõrge ja „sealsete sõdurite vastupidavus on erakordne”.