Eelmisel nädalal Leedus avaldatud sõjamängu uuringus hinnati NATO kaitsevõimet Venemaa võimaliku rünnaku vastu Baltikumis.

Simulatsiooni ettevalmistamisel osales teiste seas endine NATO Euroopa vägede ülem kindral Philip M. Breedlove.

Stsenaariumi järgi toimub rünnak aastal 2027. Venemaa alustab rünnakut Lätile ja samal ajal ründab Leedut, kasutades sillapeana Kaliningradi ja Valgevene piirkondi. NATO nõrk koht on nn Suwalki koridor, mis asub Leedu ja Poola piiril, vahendab Iltalehti.

Uuringu kohaselt võiks Leedu ellu jääda kümme päeva enne NATO abivägede saabumist, kuid see nõuaks lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid kaitsesse.

Selleks ajaks oleks sõjamängu stsenaariumi järgi Venemaa juba vallutanud Läti ja kasutaks okupeeritud alasid Leedu ründamiseks.

Breedlove’i sõnul on Venemaa agressioonisõda Ukrainas näidanud, et Venemaa armeel ei lähe võitluses teise armee vastu kuigi hästi.

Aga nad oskavad väga hästi võidelda tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri ning kaubanduse ja transpordi infrastruktuuri vastu. Vaadake, mida nad Ukrainas igal õhtul teevad, ütles Breedlove.

Kindrali sõnul peaksid Leedu ja teised NATO riigid seetõttu suutma alustada vasturünnakuid esimese kümne päeva jooksul enne abivägede saabumist.

Simuleeritud sündmuste analüüsi kohaselt oleks Leedu aga abivägede saabumise ajaks tugevalt hävitatud ja osaliselt okupeeritud.

Simulatsiooni elluviijad toovad välja, et sõjamäng esitas halvima stsenaariumi, mida Leedu saab vältida, suurendades kaitsekulutusi nelja protsendini SKT-st, suurendades riigis NATO sõdurite arvu ning võttes muuhulgas kasutusele kaasaegsed ründehelikopterid Apache.