Kuigi Hiina ja Soome suhted on soojad, on neil valupunkte. Shanghais selgus, mida hiinlased kahtlustavad või mille kohta nad vähemalt soomlastelt vastuseid soovivad.
Fudani ülikooli hiinlasest tudeng esitas Soome presidendile Alexander Stubbile küsimuse, mille sisu ja vormi ta ilmselt ise välja mõelda poleks osanud, vahendab Iltalehti.
Küsimus puudutas Soome NATO liikmelisust ja USA-ga sõlmitud kahepoolset DCA lepingut.
Hiina peab NATO-t oma vaenlaseks, nagu ka USA-d. Soome uue välis- ja julgeolekupoliitika fookuses on aga suhete tugevdamine Ameerika Ühendriikidega.
Nii sai tudeng viisakalt ja peenelt väljendada, millest Hiina president Xi Jinping teisipäeval Pekingis Stubbiga kohtudes vaikis.
Tere hommikust, härra president, mul on suur au teile seda küsimust esitada, tervitas Fudani ülikooli tudeng Stubbi.
Küsimuse sõnavalik tundus hoolikalt lihvitud.
Nagu me teame, oli Soome kunagi neutraalne riik. Soomel on olnud oluline roll rahvusvaheliste konfliktide rahuvahendajana. President Martti Ahtisaari pälvis Nobeli rahupreemia 2008. aastal. Nüüd on Soome liitunud NATO-ga ja sõlminud kaitsekoostöö lepingu USA-ga. Seega on minu küsimus, kas see mõjutab Soome traditsioonilist rolli rahvusvahelistes suhetes vahendajana?
Tänan, väga hea küsimus. Minu lühike vastus on: ei, aga tegelikult oleme selleks tugevamad kui kunagi varem, rõhutas Stubb ja andis seejärel mitmeminutilise vastuse.
Miks ma seda ütlen? Mu hea sõber Jonas Gahr Støre pidas siin Fudanis paar nädalat tagasi ettekande. Rääkisin temaga sellest, kui olin Norras riigivisiidil. Olime samal ajal välisministrid ja mina olen nüüd president ja tema on peaminister. Norra on hea näide. Norra on olnud NATO liige alates selle asutamisest 1949. aastal. Maailmas pole riiki, mis oleks olnud parem rahuvahendaja kui Norra, kuigi nad on olnud alliansi liikmed. Liikmelisus ei takista selle jätkamist, ütles Stubb.
Stubb rõõmustas, et õpilane mainis nimepidi Ahtisaarit.
Ahtisaari oli mu mentor ja hea sõber. Üks suurimaid tunnustusi, mida ma rahvusvaheliste suhete vallas olen saanud, oli see, kui sain tema asemel tema asutatud rahuvahendusorganisatsiooni CMI presidendiks.
Minu lähtekoht on see, et liidu liikmelisus ei peata ega takista vahendaja rolli, selgitas Stubb oma seisukohta.
Stubb rõhutas, et on määranud oma kabinetti rahuvahendusnõuniku. Sellel kohal töötab Ville Brummer, kes oli varem tööl CMI-s.
President lükkas ümber Hiina hinnangu Soome neutraalsusele. Stubbi sõnul poleks soomlased tahtnud olla neutraalsed.
Soome loobus neutraalsusest 1991. aastal. Vahetult pärast külma sõda. Olime vajaduse tõttu neutraalsed. Me ei olnud seda valinud. Pidime olema neutraalsed, et Nõukogude Liit meid ei ründaks. See on lähtepunkt, rõhutas Stubb.
Soomel pole kunagi olnud ideoloogiat, mis sisaldaks neutraalsuse ideed, sõnas ta.
Nii et jutt polnud ideoloogilisest, vaid reaalpoliitilisest neutraalsusest. Siis sai meist riik, mis ei kuulu sõjalisse liitu, rääkis Stubb Hiina tudengitele Soome lähiajaloost.
Soome kuulumine NATO-sse on Venemaa sõja ja Venemaa poolt naabritele tekitatud ohu tagajärg.
Meil on Venemaaga 1340 kilomeetrit ühist piiri ja üks tugevamaid kaitsejõude Euroopas. Kui Venemaa tungis Ukrainasse, tundsime tugevalt, et me ei peaks enam kunagi üksi olema ning liitusime alliansiga ning sõlmisime kaitsekoostöö lepingu USA-ga. Teeme seda kaitsva heidutuse tugevdamiseks, põhjendas Stubb NATO liikmelisuse vajalikkust.
Lõpetuseks arutles Stubb rahuvahenduse olemuse ja selle üle, kus võiks Soome olla vahendajana.
Rahuvahendus seisneb põhimõtteliselt selles, et püütakse leida konfliktidele rahumeelseid lahendusi. Pärast seda on küsimus selles, kus ja kuidas saate seda teha, sõnas ta.
Stubb meenutas oma kogemusi.
Soome oli EL-i liige, kui ma 2008. aastal Gruusias rahu vahendasin, ütles ta. Koht avanes välisminister Stubbile, sest Soome oli sel ajal OSCE eesistujariik.
Meil õnnestus viie päevaga jõuda relvarahuni, sõnas ta.
Venemaa agressioonisõda Ukrainas tuleks lõpetada, kuid venelased ei paista rahu soovivat.
Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas on suur väljakutse see, et rahuvahendaja peab ilmselt tulema väljastpoolt Euroopat või USA-d, sest me toetame Ukrainat nii tugevalt. Raske on olla vahendaja konfliktis, kus sul on tugev positsioon. Ma tunnistan seda täielikult, ütles Stubb.
NATO liikmelisus ja Ukraina relvastamine ei takista aga soomlasi püüdmast rahu vahendada.
Aga Soome ei ole taaskord näiteks Lähis-Idas mitte Iisraeli või Palestiina poolt, vaid rahu poolel, pakkus Stubb võimaliku näite.
Fudan on üks parimaid ülikoole Hiinas. See koolitab homseid Hiina mõjutajaid. Lõpetuseks rõhutas Stubb üliõpilastele ja ülikooli juhtkonnale, miks Hiina ja hiinlased võivad paluda soomlasi rahuvahendajaks.
Soome ajalugu annab ülesande täitmiseks hea võimaluse.
Soome ei ole agressiivne riik ja meil pole koloniaalset minevikku. Inimesed võivad meid usaldada nagu Norrat. Kui meilt palutakse kusagil rahu vahendada, siis me teeme seda. Martti Ahtisaari on selle hea näide. Ta oli suur rahuvahendaja, kuna vahendas rahu kolmel kontinendil: Aafrikas Namiibias, Euroopas Kosovos ja Põhja-Iirimaal ning Aasias Acehis, ütles Stubb.
