Saksamaa valitsus on hädas uute karmide Euroopa kulutamisreeglite täitmisega, mida Berliin ise varem nõudis, kuna riigi majandus on raskustes ja riiki ähvardab kaheaastase majanduslanguse õudusunenägu.
Euroala suurim majandus jättis 15. oktoobril tähtajaks Euroopa Komisjonile kuluplaani esitamata, kusjuures riigiteenistujad tegelevad endiselt uuele seadusandlusele vastava eelarve koostamisega, vahendab Daily Mail.
Väidetavalt kaaluvad Berliini ametnikud nüüd, kas küsida luba planeeritud kulutuste kärpimiseks seitsme aasta peale, mitte nelja aasta peale.
Varem oli just Saksamaa see, kes püüdis muuta uued reeglid võimalikult karmiks ning alles eelmisel nädalal kritiseeris riigi rahandusminister Christian Lindner riike, kes valisid seitse aastat.
Karmi käega rahandusminister, kes nõudis sihtide kehtestamist, et julgustada riike oma võlgu vähendama, kutsus Saksamaa naabreid Euroopast üles oma rahaasjad korda tegema ja sellega seoses ebapopulaarseid otsuseid vastu võtma.
Nüüd aga raskendavad Saksamaa enda kasvavad majandusprobleemid tööstusriikidel eesmärkide saavutamist. Üks Euroopa ametnik kommenteeris: „See on karma, kas pole?”
Üks EL-i diplomaat ütles Politicole: „Nagu Alanis Morissette laulis: „Kas pole irooniline?””
Kuigi võimalik pikendamistaotlus on pannud kulmu kergitama ja Saksamaa järgmisi samme kontrollitakse põhjalikult, on see EL-i reeglite kohaselt lubatud.
Uued reeglid näevad ette, et riigid, mille võlg moodustab üle 60 protsendi nende sisemajanduse koguproduktist, peavad vähendama oma eelarvepuudujääki keskmiselt 0,5 protsendi võrra SKT-st aastas – seda saab kahju leevendamiseks jaotada mitme aasta peale.
Lindner nõudis reeglite koostamisel numbrilisi eesmärke, samas kui Euroopa Komisjon kõhkles ebapopulaarsete muudatuste sisseviimisel.
Kuigi Saksamaa on endiselt eurotsooni suurim majandus, on see ka üks kehvemas seisus majandusi.
Saksamaa majandus oli juba eelmisel, 2023. aastal oma suuremate eurotsooni kaaslaste ja teiste G7 riikide seas nõrgim, SKT kahanes 0,3 protsenti.
Kui majandustoodang kahaneb teist aastat järjest, mis viimati juhtus aastatel 2002–2003, mil raskustes olid eksportiv ja töötlev tööstus, oleks Saksamaa ainuke kriisis G7 majandus Rahvusvahelise Valuutafondi viimaste prognooside kohaselt.
Saksamaa ekspordile orienteeritud majandus ei ole ekspertide hinnangul struktuursete probleemide ja geopoliitiliste väljakutsete tõttu eriti kasvanud alates 2018. aastast.
Saksamaa ettevõtluse varasem tugevus oli tingitud odavast Venemaa energiast, mida ta kasutas tööstuses, ja toimivatel globaalsetel eksporditurgudel, mida mõlemat on mõjutanud geopoliitilised pinged ja nõrk ülemaailmne nõudlus.
Kuna viimasel kahel aastakümnel on laenuvõtmisele seatud ranged piirangud ning on olnud suhteliselt madalad kulutused füüsilisele infrastruktuurile, sõjalisele ja muudele valdkondadele, vajab Saksamaa tõsiselt investeeringuid.
Würzburgi ülikooli majandusprofessor Peter Bofinger kirjutas selle aasta alguses: „Saksamaa on haigeks jäänud. Kuid seda saaks ravida, kui ta oleks valmis oma elustiili muutma ja võtma tervise taastumiseks vajalikke ravimeid.”
„Ravim on riigivõlg, mida saaks kasutada kasvumootorina – mitte maksude vähendamise ja sellega kaasnevate ülekannete kaudu, vaid riiklike investeeringute suurendamise kaudu, et stimuleerida sisenõudlust ning uute tehnoloogiate tekkimist ja kasutuselevõttu.”
Kuid Lindner hoiatas eelmisel nädalal, et valitsusel võib tekkida vajadus oma 2025. aasta eelarvet täiendavalt kärpida, et täita EL-i eeskirju, hoolimata sellest, et Saksamaa enda tasakaalustatud eelarveseadusega on lubatud laenu võtta.
Saksamaa põhiseaduses sätestatud võlapidur piirab riigi eelarvepuudujääki 0,35 protsendini SKT-st.
Saksamaa võib valitsuse nõrgemate majandusprognooside tõttu võtta täiendavalt 5,2 miljardit eurot laenu seda täites, kokku 56,5 miljardi euro eest.
Kuid Euroopa eeskirjad seavad piirangud ka riigi üldisele võla suhtele SKT-sse ja nõuavad plaani selle seadmiseks eesmärkide piiridesse.
„Euroopa reeglid ei luba Saksamaal teha suuremaid kulutusi kui võlapidur,” ütles Lindner. „Me peaksime rikkuma Euroopa seadusi, et kulutada rohkem.”
