Kui eestlane Lotta oli väike, kajasid Leevi & Leavingsi laulud pere autoreisidel. Tavaliselt laulis kaasa Lotta isa.

„Ta ei teadnud, mida need sõnad tähendavad, kuid need olid meeldejäävad,” meenutab Lotta.

24-aastasel Lottal on Soomega alati mingi suhe olnud. Lisaks soome muusikale armastas ta lapsena Muumisid, vahendab Ilta-Sanomat.

Sellest ajast peale on teadmised Soomest veelgi suurenenud. Tallinnas ärijuhtimist ja ettevõtlust õppinud Lotta tutvus oma soomlasest poiss-sõbraga õpingute ajal.

Algul elas paar mitu aastat koos Tallinnas.

Kui poiss-sõber tahtis Soome naasta, palus ta Lottal endaga kaasa tulla. Paar kolis Helsingisse 2023. aasta detsembris.

Mind ei olnud tegelikult vaja veenda, paljastab Lotta.

Lotta ütleb, et talle meeldib uusi kultuure, keeli, arhitektuuri ja inimesi tundma õppida. Teise riiki kolimine on tema jaoks olnud meeldiv seiklus.

Algul tundus kõik värske ja teistsugune – inimesed, linn ja loodus. Soome on aga üsna sarnane Eestiga, seega harjusin sellega kiiresti, sõnab ta.

Nüüd tundub Soome juba kodune.

Uute sõprade leidmine on alati protsess, kuid tänu sotsiaalmeediale olen tundnud end tõeliselt teretulnuna ja kohtunud uskumatute inimestega, räägib ta.

Sotsiaalmeedias viitab Lotta oma populaarsele Tiktoki kontole @lottaparnpuu.

Alustasin Tiktokile sisu tegemist Eestis elades. Pärast Soome kolimist vahetasin keele inglise keele vastu ja märkasin, et nii eestlastel kui ka soomlastel on huvi minu siinset eluolu jälgida, märgib ta.

Uute tutvuste loomine ei jää keeleoskuse taha.

Kuna meie keeled on üsna sarnased, saan paljudest soomlaste omavahelistest vestlustest aru, kuigi soome keelt ma veel soravalt ei räägi. Ütleksin, et mõistan 80 protsenti sellest, mida kuulen, mis on hea algus. Olen ka märganud, et inglise keeles rääkides on mul soome aktsent – ​​see hakkab külge! räägib ta.

Ja milliseid erinevusi ja sarnasusi on Lotta märganud Soome ja Eesti vahel?

Helsingi ja Tallinn on üsna sarnased, kuid mõlemal linnal on oma võlu. Tallinna vanalinn on keskaegne ja maagiline. Helsingis on seevastu imelised, ajaloolised ja elegantsed hooned, mis meenutavad Stockholmi.

Lotta tähelepanu on pälvinud ka möödakäijad tänavatel.

Helsingi inimesed on superstiilsed. Saan inspiratsiooni, kui jalutan Helsingi tänavatel ja näen, kuidas kõik on nii moekalt riides. Lisaks Marimekkole on Soomes tohutu second hand kultuur ja ma armastan seda, sõnab ta.

Lisaks linlastele on Lotta märganud Soome politseid.

Minu jaoks oli kesklinnas ratsapolitseinike nägemine uudne, imestab Tallinna rattapolitseinikega harjunud Lotta.

Mõningaid erinevusi leiti ka Soome elamistes.

Siinsed korterid üüritakse sageli täiesti tühjana, ustel on elanike nimed ja igal pool käib ainult üks võti – välisuksel, korteriuksel, keldril, saunal…

Lotta tunnistab, et teda üllatas üks asi, eriti vanemates kortermajades.

Algul hirmutasid mind vanad Soome liftid veidi, aga nüüd olen nendega harjunud – neil on teatud võlu, sõnab ta.

Kõige suurem üllatus on aga olnud see, kui suur tundub Helsingi linn.

Eestlasena teadsin vaid sadam–Linnanmäki–sadam marsruuti. Olen avastanud nii palju hämmastavaid piirkondi, kohvikuid, restorane ja baare, sõnab ta.

Lotta on saanud jälgida ka soomlaste kirglikku spordiala.

Käisin vaatamas oma esimest hokimängu, Tappara ja Pelicansi Soome meistriliiga finaali. Mulle meeldis, kui kirglikud olid fännid. Ei tekkinud tunnet, nagu oleksin Soomes, lausub ta.

Kuigi Soomega on noor naine juba jõudnud tutvuda, on veel palju avastada.

Lotta ütleb, et jääb Helsingisse ja plaanis on linnas kauem elada.

Mul pole veel olnud võimalust põhjapoolset talveimedemaad kogeda, seega on see minu nimekirjas kõrgel kohal, räägib ta.

Õnneks pole koduigatsuse korral kodumaale pikk teekond. Tallinn on vaid lühikese praamisõidu kaugusel, nii et saan mõlemast linnast parima, tähendab ta.