Eesti soovib hankida relvi ja varustust, et tabada pealetungivat väge enne, kui see jõuab riigi piiridesse, ütles kaitseinvesteeringute keskuse juht.
„Oma praeguste investeeringute ja täiendavate investeeringutega kaitsesse püüame tegelikult saavutada võimet teha sügavaid rünnakuid vaenlase territooriumile ja… tõhusaid kujundavaid operatsioone,” ütles Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar väljaandele Defense One antud intervjuus sel nädalal.
Ukraina sai pärast aastaid kestnud nõudmisi Valgele Majale aprillis kätte kaugmaa ATACMS-raketid, ja palub nüüd luba kasutada neid sihtmärkide tabamiseks Venemaa sees. ATACMS-ide tegevusulatus on 300 kilomeetrit.
„Oleme sellest [Ukraina] konfliktist õppinud, et peab suutma oma kujundamisoperatsioone tõeliselt tõhusalt läbi viia, mis tähendab, et peab kandma mõju sügavale vaenlaste territooriumile,” ütles Saar. „Kui vaatame operatiivtasandit, teate, brigaadid, diviisid, siis ei saa enam lihtsalt tihedalt võidelda tankitõrjerelvade ja muu sellisega. Peab mõju sügavamale kandma. Peab hakkama kujundama” – see tähendab vaenlase vägede väljaviimist enne, kui nad jõuavad rindejoonele.
Saar ei öelnud, mida see endaga kaasa tuua võib, vaid see „sügavus” on mõnevõrra subjektiivse arvamuse küsimus.
Eesti on juba teatanud plaanist luua uitava laskemoona üksus, mis Saare sõnul saavutab esialgse töövõime aasta lõpuks, lennutades umbes 100-kilomeetrise lennukaugusega droone.
Riik on teatanud ka lepingust Vulcano 155 juhitava laskemoona ostmiseks firmalt Diehl ja on ostnud kuus suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi ehk HIMARS-i kanderaketti koos juhitava mitmikraketisüsteemi ehk GMLRS-iga. HIMARS suudab tulistada ka ATACMS-i rakette.
Seoses sellega, ütles Saar, kaaluvad nad ka uute võimaluste ostmist luures, seires ja sihtmärkide hankimises. „Asi pole lihtsalt rakettides, mis suudavad lennata, võib-olla, ma ei tea, 300 kilomeetrit, nagu ATACMS-i rakett, vaid ka, teate, kui nii kaugele ründate, peate teadma, kus sihtmärk on. Peate olema üsna täpne.”
Saar ütles, et Eesti peab oma riigikaitse tugevdamiseks liikuma NATO-st kiiremini.
„See arutelu, [NATO kaitseplaneerimise] protsess, on üsna pikk ja see arutelu – kes milliseid jõude plaanidesse annab – on samuti pooleli, nii et nendes küsimustes selguse saamine võtab veidi aega,” ütles ta.
Saar kirjeldas NATO kaitseplaneerimise arutelusid „hästi sünkroniseeritutena”, kuid lisas, et kaitseliidu olemasolu ei vähenda Eesti vajadust kiiresti liikuda ka uute relvade hankimiseks.
Ta ütles, et riik võib ka suurendada kulutusi õhutõrjele, võib-olla lühimaa kantavatele rakettidele või pikema tegevusraadiusega püüduritele.
„Osana järgmisest kaitseplaneerimise tsüklist kuni aastani 2035 kaalume vähemalt… me vähemalt läbime õppuse, mille eesmärk on leida midagi veelgi pikemat kui IRIS-T,” ütles ta, viidates Saksa firma Diehl toodetud 40-kilomeetrise laskekaugusega õhutõrjesüsteemile, mis Eestil juba olemas on. Ta ütles, et sellised otsused sõltuvad taskukohasusest.
