Alates Teisest maailmasõjast on Moskva olnud paranoiline, et Lääs kavatseb Venemaad rünnata. Lõppkokkuvõttes on see hirm kaasa aidanud Kremli praegusele poliitikale. „Nad on paranoilised ja jäävad alati olema, sest nende arvates on Lääs tehniliselt parem, rikkam, miks mitte rünnata nõrgemat?” ütles sõjaväeluure ekspert, ajaloolane ja Briti erukolonel John Hughes-Wilson.
Leedu väljaandele LRT antud eksklusiivintervjuus ütles ta, et tegelik oht Vladimir Putini jaoks ei ole Lääs, vaid venelased ise.
„Ma arvan, et iga Venemaa juhi mõrva oht tuleb Venemaalt. Kui ta saab noa selga, teeb seda venelane, mitte ameeriklane,” ütles Hughes-Wilson, kes osales Leedus Kaunases Vytautas Suure ülikooli Andrei Sahharovi keskuse korraldatud VII Leonidas Donskise konverentsil.
Järgneb intervjuu:
Oma raamatus väitsite, et Kiievi luureteenistuste ebaprofessionaalsus viis selleni, et Venemaa 2022. aasta sissetung oli selline, nagu see oli. Miks?
Põhjus on mitmetahuline. Esiteks peavad venelased Ukrainat oma impeeriumi, Suur-Venemaa osaks. Ja seetõttu on venelased alati tahtnud oma kontrolli alla saada Krimmi ja Sevastoopolit, sest see on nende ainus sooja veega koht. Must meri on soe, aga kui minna üles Peterburi ja Kroonlinna, siis on külm, nii et venelastele pole sellest kasu – venelastele on seda soojaveesadamat vaja.
Venelased arvavad ka, et Donbassi piirkond on Vene oma, sest nii paljud inimesed seal räägivad vene keelt, tahavad olla venelased. Vladimir Putin otsustas, et tahab teha suure rünnaku ja tal oli halb luureinfo.
Ukrainlasi hoiatati, et Venemaa mobiliseerub. Aga ukrainlased, olgem ausad, võitlesid omavahel. Ukraina [poliitika] oli sügavalt korrumpeerunud ja ma arvan, et nad ei võtnud seda ohtu väga tõsiselt. Nii et kui rünnak tuli, oli see suur šokk.
Kas arvate, et Ukraina on sõjast õppinud?
Nad said kindlasti teada, et luure on oluline ja vajalik. Sõjas loeb ainult kaks asja ja ma ütlen seda elukutselise sõdurina. Esiteks on luure, teadmine, kes on vaenlane, kus ta on ja mida ta kavatseb teha. Teiseks logistika – relvad, varustus. See eeldab muidugi, et teie sõdurid võitlevad, kuid see on enesestmõistetav.
Nüüd on Ukraina luureandmed väga heaks läinud. Aga kuidas? Venemaal pole neil palju spioone, aga neil pole spioone vaja tänu ameeriklastele ja inglastele.
Viimasel ajal oli üks enim kõneainet tekitanud sündmusi sõjas Ukraina üllatuslik sissetung Kurski oblastisse. Kas arvate, et Vene luure ei näinud operatsiooni ette?
Ma arvan, et see tuli Venemaale suure üllatusena. See oli ukrainlaste kaval samm, sest Volodõmõr Zelenski on hõivanud osa Venemaa territooriumist ja kasutab seda läbirääkimiste vahendina.
Võime ette kujutada, et ta ütleb venelastele: „Ok, nüüd on teil tükk Ukrainat Dnepri jõest ida pool ja minul on tükk Venemaad.” Ta teab, et Ukraina ainus võimalik lõpp on läbirääkimised. Suurt võitu Venemaa üle ei tule, unustage see ära.
Kuid Zelenski teab, et kui rahuleping tuleb ja rahukõnelused tulevad, on tal Venemaale midagi maha müüa, et tasakaalustada Venemaa nõudeid Donbassile.
Liikudes teise teema juurde. Millised on Venemaa luureteenistuste sihtmärgid Euroopas, USA-s?
Neid huvitab poliitika ja see, kuidas kohalikku poliitikat mõjutada ja Moskva suhtes sõbralikuks muuta, sest venelased on paranoilised. Venelased on hirmul, alates 1945. aastast, kui Stalin ütles poliitbüroole, et olge ameeriklaste suhtes väga ettevaatlikud.
Kui vaadata Venemaa kaarti, siis Venemaale saab tungida seitsmel viisil – Hiinast, Euroopast, Norrast ja Türgist. Venemaad ümbritsevad ohud ja venelaste arvates kapitalistid. See oleme teie ja meie – me tahame neid kätte saada ja seetõttu on nad alati hirmul.
Ja ärge unustage, külma sõja ajal uskusid nad tegelikult, et ameeriklastel ja NATO-l on plaan anda esimene tuumalöök Venemaale, et Moskva hävitada. Kuid seda polnud kunagi plaanis teha.
Plaan oli olemas. Kui Venemaa alustab tuumasõda, maksavad Ameerika ja Suurbritannia kätte, kuid me ei alusta kunagi. Rainer Rupp, agent Topaz, kes oli venelane NATO peakorteris ütles Moskvale, et Venemaad pole plaanis rünnata. Poliitbüroo vastas, et peab olema, sest Venemaal on selline plaan. Nad on paranoilised ja jäävad alati olema, sest nende arvates on Lääs tehniliselt parem ja rikkam.
Kas on viiteid sellele, et Venemaa luureteenistused tegutsevad Euroopas endiselt aktiivselt?
Absoluutselt on SVR (Vene Välisluureteenistus) kohal Baltikumis, muidugi Skandinaavias, Poolas, Saksamaal, Türgis, sest see on Venemaa jaoks lähivälismaa.
Kuid neil on ka strateegiline luure, sest nad vaatavad hoolikalt ameeriklasi. Venelaste probleem seisneb selles, et nad toetuvad endiselt väga suurel määral inimluurele.
Kas arvate, et Putin kardab, et on Lääne salateenistuste otsene sihtmärk?
Ei, ma arvan, et tema mõrvaoht ei tule läänest. Arvan, et iga Venemaa juhi mõrva oht tuleb Venemaalt. Kui ta saab noa selga, teeb seda venelane, mitte ameeriklane.
Rääkisime palju Venemaast, aga kuidas Lääne luureteenistused töötavad? Kas nad on sama aktiivsed kui külma sõja ajal?
Üldiselt tahavad nad ainult Venemaal silma peal hoida. Venemaad peab väga hoolikalt jälgima. Kuid Lääs ei muretse Venemaa pärast, sest Putin ei taha rünnata Saksamaad, ta ei taha tungida Baltikumi, ta ei taha Vilniusesse tulla. Tal on piisavalt probleeme kodus majanduse ja Ukrainaga ning ta ei taha uusi seiklusi, seetõttu on Venemaa kontrolli all – see on Lääne luure seisukoht.
Kuid see ei tähenda, et nurka aetud Venemaa, kes arvab, et me tahame neid kätte saada, ei reageeri vägivaldselt. Lääne lähenemine Venemaaga suhtlemisel on enam-vähem endiselt „ära torgi karu kepiga”.
