Vaevalt, et Soomes avastatud kummalised asjad on pelgalt juhus, hindab ekspert.
Politsei uuritud droonivaatlused ja veetaristusse sissemurdmised võivad olla seotud hübriidmõjuga, arvab välispoliitika instituudi vanemteadur Teemu Tammikko.
Siseministeerium defineerib hübriidmõjutamist kui riikide „pahatahtlikku” tegevust, mille eesmärk on sihtriiki erinevate vahenditega mõjutada, vahendab MTV.
Kõigil juhtudel ei pruugi küsimus olla hübriidmõjus, mõnel aga siiski, ütleb Tammikko. Motiive on ilmselt mitmeid.
Testitakse ja kaardistatakse kriitilist infrastruktuuri. Uuritakse ka selle kontrollimehhanisme ja võimude reageerimisvõimet, ütleb Tammikko MTV uudistele.
Tammikko töötas varem Euroopa välisteenistuses, kus vastutas hübriid- ja küberohtude vastase võitlusega seotud poliitika planeerimise eest.
Avalikkusele antud info kohaselt ei ole ei strateegiliselt oluliste sihtmärkide lähedal lennanud droonid ega veetaristusse tunginud inimesed sihtmärkidele tegelikku kahju tekitanud.
Tammikkot see ei imesta. Sihtmärgid tuvastatakse ja kaardistatakse võimalike tulevaste operatsioonide jaoks. Kui midagi tahetakse tulevikus teha, on eeltöö juba tehtud. Praktikas on seega tegemist omamoodi spionaažiga.
Peate silmad lahti hoidma. Peate olema natuke paranoiline, kui näete paljusid selliseid tegusid. Vaevalt, et see on juhus, hindab Tammikko.
Alati ei mõisteta süütamist ja sabotaaži hübriidmõjuna, vaid need omistatakse joodikutele või noortele, ütleb Tammikko.
Alles viimastel aastatel on hakatud nii Soomes kui ka mujal aru saama, et nende hulgas on ka riiklike luureasutuste operatsioone, ütleb Tammikko.
Juhtumeid saab varjata, et mitte vahele jääda, ja seega ei põhjusta need rahvusvahelist konflikti, sõnab ta.
Kui arvatakse kohe, et tulekahju on joodiku tekitatud, siis seda edasi ei uurita. Sel juhul jääb võimalik hübriidmõju välja selgitamata, ütleb Tammikko.
Kõigil juhtudel ei ole uurimine poole peal seisma jäänud. Näiteks on BBC teatanud, et Suurbritannia ja Saksamaa kahtlustavad, et Venemaa pani lennusaadetistesse tulepomme.
Avalikkus on arutanud ka Vene sõjaväeluure rolli üle Euroopa sabotaažis, ütleb Tammikko.
Ukraina sõja põhjal teame, et Venemaa on „väga valmis” andma lööki kriitilise infrastruktuuri vastu, ütleb Tammikko.
Venemaa on sõja ajal korduvalt pommitanud eelkõige Ukraina energiataristut ning pikad elektrikatkestused on Ukrainas pigem reegel kui erand.
Laiemalt strateegiliselt vaadatuna on Venemaa omandamas valmisolekut teha Soomele ja mujale suuremat kahju, sõnab ta.
Kui näiteks Ukraina sõda laieneb ja levib, teab Venemaa juba sihtmärke, lisab ta.
Soomes avastatakse iga kuu droonilende või sissemurdmisi, mis näivad olevat mõne riigi tekitatud, ütles siseministeeriumi politseiosakonna peadirektor Tomi Vuori eelmisel nädalal.
Vuori sõnul toimub iga kuu mitu taolist üritust, millele pole „muud seletust” kui see, et nende taga on mingi riigi osapool. Vuori sõnul eraisikute kasutuses olevate droonide arv selliseid sündmusi ei selgita.
Siseministeerium Venemaad ei nimetanud, kuid just sel aastal on tulnud uudiseid arvukatest Venemaa hübriidoperatsioonidest, mille eesmärk on hinnanguliselt nõrgestada Lääne poolt Ukrainale antavat toetust.
Politsei uurib enam kui sadat kahtlast droonilendu, vahendas Yle eelmisel nädalal. Juhtumid on politsei huviorbiiti jõudnud pärast Venemaa sissetungi algust 2022. aasta veebruaris.
Keskkriminaalpolitsei juhi Robin Lardoti sõnul on droone lennutatud lennukeelutsoonis või „opereeritud kriitilise sihtmärgi lähedal”.
Kaitsepolitsei edastas varem STT-le, et ei ole leidnud viiteid sellele, et Soomes hiljutiste sissemurdmisoperatsioonide või droonivaatluste taga on riiklik osapool.
