Käesoleval nädalal oli plaanis esitleda kogu Rail Baltica raudtee rajamise esimese etapi stsenaariumi. Aga pressikonverents jäi viimasel hetkel ära – plaanid on taas muutunud. Nüüd kaalutakse võimalust ehitada Rail Baltica nii, et seda saaks kasutada lõikude kaupa, teatab Läti Televisioonis 15. septembril eetris olnud saade „De Facto”.
Kuigi Rail Baltica trassi lõikudeks jagamise stsenaariumide väljatöötamisele on kulunud üle pooleteise aasta, pole esimese etapi trassi osas veel otsust tehtud, vahendab lsm.lv.
Viis aastat tagasi oli saates „De Facto” juttu sellest, kuidas Riia pearaudteejaama ehituskulud olid kasvanud 2017. aastal välja kuulutatud 200 miljonilt eurolt 2019. aastal 430 miljoni euroni (esialgne lepingusumma on 430 538 203 eurot).
Nüüd on ametlik lepingusumma jõudnud juba 566 miljoni euroni. Tänavu suvel on valitsuse raportis märgitud inflatsiooniga arvestatud summaks 888 miljonit eurot.
Samuti on Rail Baltica lennujaama jaama kulud tõusnud 237 miljonilt eurolt 399 miljonile eurole.
Rail Baltica edasiarendust kavandades otsivad ametnikud erinevaid säästmisviise.
Projekti läbi vaadates jõutakse järeldusele, et näiteks kavandatakse ebaproportsionaalseid mürasummutusnõudeid – rong läheks läbi Läti ilma, et reisijad maastikku üldse näeksid.
„Konsultandid on need müratõkked ümber kujundanud. Näeme märkimisväärset kokkuhoidu. Ma ei ütle praegu konkreetseid numbreid, kuid see on päris märkimisväärne, mida me võiksime saada,” ütleb projekti elluviija EDzL juhatuse esimees Ēriks Diļevs.
Investeeringud on tehtud seal, kus on selge, et edasist tööd esimeses faasis ei järgne. Näiteks on Daugava sillatugede ehitamiseks kulunud 20 miljonit eurot, kuid järgmise kuue aasta plaanides silda pole. Sillatugede ehitamist alustati teadmisega, et silda varsti ei tule. Toed tuleb konserveerida.
Eelmisel esmaspäeval loodeti laiemale avalikkusele tutvustada ka ülejäänud Rail Baltica trassi esimese etapi arengustsenaariumi. Üritus jäi aga määramata ajaks ära, viidates Balti transpordiministrite kohtumise järel tehtavatele muudatustele.
Eesti prioriteet on praegu Tallinn–Pärnu ühendus, kuid ühendus Lätiga viibib keskkonnanõuete tõttu. Nii et ka Läti kaalub järjekordset plaanide muutmist.
„Tõenäoliselt hakkab see sõitma lõikude kaupa. Võiksid olla kindlad marsruudid, nagu Tallinn-Pärnu. Meie puhul loodan, et see oleks Riia lennujaam-Kaunas, kus oleks võimalik rongidel sõitma hakata enne, kui kogu liin on valmis,” ütles Läti transpordiminister Kaspars Briškens.
Küsimusele, kui palju selline haru võiks maksta, vastab Briškens: „Hinnangud on umbes 1,1-1,2 miljardit, aga seda tuleb muidugi vaadata kontekstis, kas me üritame seda projekti ühendada Riia ümbersõiduga, mis on muidugi ka märkimisväärne vajadus ja loomulikult sõltub see sellest, millist rahastamismudelit siin kasutatakse.”
Võimalikud muudatused tähendavad omakorda, et aktuaalseks muutub ka teema, mis saab Rail Baltica alla kavandatava Salaspilsi teise Daugava sillaga, mille ehitamiseks on Euroopa sõjalise mobiilsuse fondist raha juba eraldatud.
Kõik, mis on ehitatud või projekteeritud Rail Baltica raames Riia linnas, on mõeldud ainult reisijate ja kergete kaupade veoks. Mööda neid rööpaid aga raskeveoseid, näiteks sõjatehnikat, tanke vedada ei saa – neile oli ette nähtud marsruut läbi Salaspilsi.
