Uus info: Ukraina saab loa rünnata Venemaad Lääne pikamaarelvadega – otsus on juba tehtud

eestinen

USA välisminister Antony Blinken andis oma seni tugevaima vihje, et Valge Maja kavatseb tühistada oma piirangud Ukrainale, et kasutada Lääne poolt tarnitud kaugrelvi peamiste sõjaliste sihtmärkide ründamiseks Venemaal, kusjuures otsus on juba privaatselt tehtud.

Kõneledes Kiievis koos Ühendkuningriigi välisministri David Lammyga ütles Blinken, et USA on „esimesest päevast” valmis oma poliitikat kohandama, kuna olukord Ukraina lahinguväljal muutub. „Me jätkame seda,” rõhutas ta.

Blinken ütles, et tema ja Lammy annavad pärast kolmapäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga peetud kõnelusi aru oma „ülemustele” – Joe Bidenile ja Keir Starmerile.

Välisminister väitis, et Iraani ballistiliste rakettide lähetamine Moskvasse – mis avalikustati sel nädalal – on muutnud strateegilist mõtlemist Londonis ja Washingtonis. See oli „märkimisväärne ja ohtlik eskalatsioon”, ütles ta.

Ta lisas: „Siin on eskalaator Putin. Putin on Iraanist pärit rakettide saadetisega eskaleerinud. Me näeme uut Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea telge.” Lammy kutsus Hiinat üles „mitte heitma ühte”, mida ta nimetas „renegaatide rühmaks”.

Briti valitsusallikad viitasid, et juba on tehtud otsus lubada Ukrainal kasutada tiibrakette Storm Shadow Venemaal asuvate sihtmärkide pihta, kuigi reedel, kui Starmer kohtub Washingtonis Bideniga, seda ei avalikustata.

Mõlemad liidrid kavatsevad laiaulatusliku välispoliitilise arutelu raames arutada Ukraina sõda ja selle lõpetamist, kuigi nad väldivad intensiivset keskendumist mis tahes üksikutele relvasüsteemidele, kuna vestluse eesmärk on strateegiline.

Eeldatavalt lühikese visiidi ajal, mis on Starmeril peaministrina USA-s teine, pressikonverentsi ei toimu, pärast mida võib nädalavahetusel toimuda täiendavaid vestlusi, et teavitada peamisi Euroopa liitlasi aruteludest.

Allikad lisasid, et Blinkeni ja Lammy kolmapäevast ühisvisiiti Kiievisse Zelenskiga kohtumiseks ei oleks toimunud, kui Storm Shadow suhtes poleks tehtud positiivset otsust.

Kuid Kiievile kaugmaarakettide kasutamiseks loa andmise avalikku väljakuulutamist peetaks tarbetult provokatiivseks. Samuti on tõenäoline, et Ukrainas kehtivad vähemalt 300-kilomeetrise lennuraadiusega rakettide kasutamise suhtes piirangud, et vältida hoolimatuid või tarbetuid rünnakuid.

Kiievis kõneledes ütles Lammy, et ta ei avalda eravestluste üksikasju, mis võiksid Putinile eelise anda. Ta mõistis hukka Venemaa liidri „kurjakuulutava” sissetungi Ukrainasse ja süüdistas teda isiklikult „ülbuses ja ahnuses”.

„See on imperialism. See on fašism,” ütles ta.

Ukraina on mitu kuud teinud lobitööd, et saada luba tabada lennuvälju, raketiheitjaid ning juhtimiskeskusi sügaval Venemaa territooriumil. Zelenski ütles mais Guardianiga rääkides, et Bideni kaheldav suhtumine ja järkjärguline lähenemine on maksnud elusid. See võimaldas Kremlil ukrainlasi „jahtida”, kurtis ta.

Zelenski kutsus presidenti üles saama üle oma igavestest muredest tuumaeskaleerumise pärast. USA peaks „meisse rohkem uskuma”, rõhutas ta, öeldes Venemaa kohta: „Me peame vastama. Nad ei mõista midagi muud kui jõudu.”

Blinken ja Lammy saabusid Kiievisse öise rongiga Poolast. Nad olid tulnud, et korrata „raudkindlat toetust Ukrainale”, postitas Lammy sotsiaalmeedias. „Me peame seisma vastu Vladimir Putini imperialismile. Sellest sõltub meie kollektiivne julgeolek.” Venemaa rünnakud tsiviilisikute vastu olid „kohutavad, barbaarsed, uskumatud”, kommenteeris ta.

Reis toimus 24 tundi pärast seda, kui Blinken kinnitas Londonis, et Teheran on saatnud Venemaale uued surmavad ballistilised raketid. Kiievis ütles Blinken, et edastab tugeva sõnumi, et Suurbritannia ja USA on pühendunud Ukraina „edule” ja „võidule”.

Ühisel pressikonverentsil esinedes kirjeldas Lammy Ühendkuningriigi toetust Ukrainale kui kestvat „saja-aastast partnerlust”. Ta ütles, et valitsus pakub uut sõjalise abi paketti, sealhulgas Brimstone’i rakette ja iseliikuvaid relvi AS-90.

„Me mõistame, mis on kaalul: mitte ainult Ukraina vabadus, vaid Euroopa ja Lääne julgeolek,” teatas Lammy.

Kiievis kasvas ootus, et USA ja Ühendkuningriik võtavad lõpuks tagasi oma vastuväited kauglöökidele. „Lootes kuulda kauaoodatud otsust lubada meil Venemaad ATACMS-idega rünnata,” ütles parlamendisaadik Kira Rudik. „Hoiame pöialt,” märkis Ukraina endine kaitseminister Andri Zagorodnjuk.

Küsimusele, kas kaugrelvadel oleks midagi muuta ajal, mil Vene väed võitsid Donbassi idaosas linnu ja külasid, vastas ta lihtsalt: „See on suur asi.”

Ukraina ametnikud olid varem väljendanud pettumust, et Ühendkuningriigi leiboristide uus valitsus ei ole olnud selles küsimuses jõulisem, ja ootab, kuni Valge Maja oma punaseid jooni muudab. USA välisministeerium on väidetavalt olnud Kiievi taotlusele avatud, Pentagon ja mõned USA luurekogukonna liikmed on aga skeptilised.

Mais lubas USA esimest korda Venemaa piirialadel kasutada selliseid relvi nagu HIMARS-i raketiheitjad. See järgnes Kremli pealetungile Harkivi oblastisse ja Ukraina linna Vovtšanskisse.

Käesoleval nädalal kutsusid Washingtoni kõrgemad demokraadid ja vabariiklased Valget Maja üles minema kaugemale. Kirjas kutsus rühm senaatoreid Bidenit üles „viivitamatult lõpetama” oma administratsiooni „piirangud” USA ja selle NATO liitlaste pakutavate kaugmaarakettide kasutamisele.

Ilma selleta oleks Kiievil „raskused võidu saavutamisel” ja ta kannataks „surma, kaotuse ja raskuste all”, kuna Venemaa kasutab poliitikat ära ja jätkab Ukraina peksmist, öeldakse. „Me peame eemaldama käerauad ja andma Ukrainale kõik eelised,” ütles vabariiklasest senaator Roger Wicker.

Senaatorid väitsid, et „keerukad” Lääne relvad muudaksid ja sunniksid Venemaad kaitsma oma „tagalat”. Nad ütlesid, et Valge Maja viivitused Abramsi tankide, F-16 ja muude USA relvade tarnimisel on kahetsusväärsed.

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles eelmisel nädalal Saksamaal, et kauglöögid ei muuda sõja käiku Ukraina kasuks. Ta ütles, et Venemaa on juba viinud oma liugpommid USA ATACMS-i kaugmaasüsteemide lennuulatusest kaugemale.

Austini sõnul on Kiiev arendanud välja võimed tabada sihtmärke, mis on väljaspool Inglise-Prantsuse Storm Shadow rakettide haardeulatust. Ukraina on kasutanud kodumaiselt toodetud pikamaadroone, et rünnata Moskvat ja kaugemalegi.

Ukraina sellesuunaline tegevus on olnud järjest edukam. Esmaspäeval sulges droonirünnak kolm Moskva lennujaama. Teine rünnak käesoleva kuu alguses kahjustas pealinna äärelinnas asuvat naftatöötlemistehast. Kolmapäeval teatati, et droonid olid rünnanud lennubaasi Murmanskis, Venemaa polaarjoonel, 1800 km kaugusel Ukraina piiridest.

Londoni kaitsepoliitika mõtekoja RUSI sõjateaduste direktor Matthew Savill ütles, et Ukraina ei teavitanud liitlasi ette oma augustikuisest ootamatust sissetungist Venemaa Kurski oblastisse. „See muutis arutelu eskaleerumise ja pikamaarelvade kasutamise üle Venemaal,” ütles ta.

Ta hoiatas, et Venemaa õhuväebaase, mis on „enamasti palju betooni” ja „sadu kilomeetreid” rindejoonest kaugemal, oleks „väga-väga raske välja lüüa”. Ta soovitas, et kobarpommidega ATACMS raketid on tõhusamad kui kobarrelvata Storm Shadow.

Moskvas ütles Vene välisministri asetäitja Sergei Rjabkov, et Venemaa hävitab kõik uued ATACMS-i tarned, vahendas riiklik uudisteagentuur TASS.

Kommentaarid
(Külastatud 983 korda, 1 külastust täna)