Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski vähem kui kaks aastat tagasi Kapitooliumi mäge külastas, kostitasid teda püsti sewisvad rahvahulgad, tormilised ovatsioonid ja abipakett, mille väärtus oli ligi 50 miljardit dollarit, et aidata riigil võidelda Venemaa sissetungi vastu.

Tema vastuvõtt eile neljapäeval 26. septembril oli palju vaiksem, kui paarkümmend seadusandjat kohtusid temaga suletud uste taga, samal ajal kui parlamendi spiiker teda manitses, vahendab New York Times.

Zelenskit peetakse laialdaselt Ukraina veenvaimaks eestkõnelejaks, kes on andekas oma võimes läbi lüüa kongressi ummikseisust, kutsudes üles saatma Kiievile relvi ja muid tarneid. Kuid kuna sõda Venemaa vastu venib, on tema tähejõud Washingtonis märgatavalt tuhmunud, millel võivad olla kohutavad tagajärjed USA sõjalisele abile tulevikus.

Ukraina töötab läbi ligi 61 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi, mille kongress kevadel heaks kiitis ja mida Pentagon üritab enne president Bideni ametist lahkumist välja jagada. Neljapäeval teatas president Biden, et USA saadab Ukrainale 8 miljardi dollari väärtuses relvi, sealhulgas liugpommid, õhutõrjeraketid ja täiendav Patrioti patarei.

Kuid kui see sõjaline abi otsa saab, sõltub Ukraina saatus taas suurel määral Kongressi valmisolekust jätkata Zelenski sõjalaeva täiendamist.

Zelenski pidas neljapäeval Kapitooliumis kaks kohtumist, esmalt esitas küsimusi kaheparteiline rühm, kuhu kuulus umbes 20 senaatorit, sealhulgas New Yorgi demokraat ja senati enamuse liider Chuck Schumer ning Kentucky vabariiklane ja senati vähemuse juht Mitch McConnell. Seejärel kohtus ta umbes tosinast parlamendiliikmest koosneva kaheparteilise rühmaga, sealhulgas parlamendi alamkoja vähemuse juhi Hakeem Jeffries’iga.

Kolmapäeval ÜRO Peaassambleel kõne pidanud Zelenski jõudis Kapitooliumi mäele järgmisel hommikul pärast seda, kui Kongressi mõlemad kojad katkestasid kampaaniahooaja, mis oli vähese osavõtu põhjuseks. Kongressi juhid ei aidanud tema visiidi tuntust eriti tõsta: ei Schumer, McConnell ega ka Jeffries ei pöördunud uudistemeedia poole isiklikult ega e-kirja teel, nagu juhtus pärast Zelenski varasemaid visiite.

Peaaegu kõik istungitel osalenud seadusandjad olid varem ja korduvalt hääletanud Ukrainale sõjalise abi andmise poolt.

„Ma arvan, et ta on imetlusväärne inimene, ilmselgelt näitas üles palju julgust ja juhtimisoskust väga-väga rasketel aegadel,” ütles Zelenski kohta Texase vabariiklasest senaator John Cornyn. „Ukraina rahva tahe võidelda ja oma riiki kaitsta on olnud midagi, mis meid on inspireerinud.”

Ta märkis, et Ukraina president on rõhutanud, kui oluline on omada pikema tegevusraadiusega rakette, et tabada sõjalisi sihtmärke Venemaal, ning relvade kiirema toimetamise olulisust Kiievisse, et aidata Ukrainal hoogu juurde saada.

Kuid teistes ringkondades saatis Zelenski visiiti viha selle üle, mille kohta mõned vabariiklased ütlesid, et Ukraina valitsus on valimishooajal pooldanud demokraate ja Bideni administratsiooni.

Kolmapäeval nõudis Louisiana vabariiklasest spiiker Mike Johnson, et Zelenski kutsuks tagasi oma suursaadiku Ameerika Ühendriikides, kuna ta korraldas reisi Ukrainale olulisse 155-millimeetriste suurtükimürskude tehasesse Scrantonis (Pennsylvania osariik).

Samal päeval algatas Kentucky vabariiklane ja järelevalvekomisjoni esimees James Comer uurimise, kas Bideni administratsioon kuritarvitas riiklikke vahendeid, lennutades Zelenskit sõjaväelennukitega tehast külastama.

Zelenski ringkäiku tehases juhtis Pennsylvania demokraadist kuberner Josh Shapiro, see tõotab olla presidendivalimistel kaalukeeleks olev osariik.

„See koht oli poliitiliselt laetud osariigis, seda juhtis Kamala Harrise kõrgeim poliitiline surrogaat ja seal ei olnud ühtegi vabariiklast,” kirjutas Johnson kirjas Zelenskile, nimetades esinemist „lühinägelikuks ja tahtlikuks” poliitiliseks sammuks.

Johnson näis viitavat ka Zelenski kommentaaridele, mille ta tegi väljaandele New Yorker, milles ta nimetas vabariiklaste asepresidendi kandidaati, senaatorit JD Vance’i „liiga radikaalseks”.

„Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamise toetamine on jätkuvalt kahepoolne, kuid meie suhted on tarbetult proovile pandud ja tarbetult määritud, kui teie valitsuse ametnikud on meedias sihikule võtnud vabariiklaste presidendikampaania tipus olevad kandidaadid,” kirjutas Johnson.

Need episoodid valmistasid meelehärmi mõnele Zelenski vabariiklasest toetajale, kes väljendasid muret selle pärast, et Ukraina president on Ameerika poliitikasse sekkunud.

„Ma arvan, et ta sai halba nõu,” ütles Cornyn, kes ütles ka ajakirjanikele, et see oli „suur valearvestus”.

Teised vabariiklased polnud nõus Johnsoni väidetega.

„See ei pidanud olema poliitiline, kuid on väga arusaadav, et seda võib tõlgendada poliitilisena,” ütles Lõuna-Carolina vabariiklane ja Kongressi Ukraina toetusgrupi kaasesimees Joe Wilson. „Olen kindel, et Ukraina valitsus ei tahtnud olla poliitiline.”

See tüli tuletab meelde väljakutseid, millega Zelenski võib lähikuudel silmitsi seista, kui vabariiklased võtavad Kongressi üle täieliku kontrolli ja kui valimised võidab endine president Donald Trump, kes on häälekalt avaldanud vastuseisu Ukraina relvastamisele.

Ukraina sõjategevuse rahastamisele vastu seisvate parempoolsete vabariiklaste survel seisis Johnson mitmeid kuid vastu jõupingutustele esitada parlamendis sõjalise abi seaduseelnõu. Lõpuks leebus ta kevadel, kui Kongress kiitis Kiievile heaks 61 miljardit dollarit riikliku julgeoleku paketi osana. Ehkki Kongress andis Ukrainale sõjalise abi lõpuks tugeva kaheparteilise toetusega, hääletas enamik parlamendi alamkoja vabariiklastest ja umbes kolmandik ülemkoja senati vabariiklastest selle vastu.

Möödunud aasta septembris ja detsembris Kapitooliumi mäge külastanud Zelenski näis olevat teadlik Ukraina abi tõketest – ja oli ettevaatlik nendest mööda hiilimisel. Neljapäevastel koosolekutel ütlesid kohalviibijad, et ta vältis püüdlikult seadusandjatelt täiendava abi heakskiitmist.

Ajakirjanike küsimusele, kas ta suudab sõjale Venemaaga lõpu teha, vastas Zelenski jaatavalt. „Muidugi,” ütles ta. „Me peame.”