Venemaa peaks olema valmis kasutama tuumarelvi Ukrainat toetavate riikide vastu ning Venemaa võib anda löögi NATO riigile ilma maailmalõppu esile kutsumata, ütles Kremli endine nõunik.

Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juht Sergei Karaganov avaldas ajalehele Kommersant julge kommentaari, avaldades samal ajal president Vladimir Putinile survet, et ta võtaks lääne suhtes jõulisema positsiooni tuumarelvade osas, vahendab Daily Mail.

Karaganov soovitas kolmapäevases intervjuus Moskval kaaluda piiratud tuumalööki NATO riigile, et anda märku oma valmisolekust vajadusel eskaleerida, ilma et see kutsuks esile täiemahulist konflikti.

Ta ütles, et Venemaa tuumadoktriini esmane eesmärk „peaks olema tagada, et kõik praegused ja tulevased vaenlased oleksid kindlad, et Venemaa on valmis tuumarelva kasutama”.

Välispoliitika nõunik väitis, et praegune, 2020. aastal vastu võetud Venemaa tuumadoktriin, mis lubab tuumarelva kasutada vaid tuumarünnaku või eksistentsiaalse ohu korral, on ebapiisav.

Doktriin sätestab selgelt, et ennetavad tuumalöögid on keelatud, kuid Karaganov rõhutas, et selline lähenemine kaotas Venemaa sõjalise ja välispoliitika tuumaheidutuse.

Ta kritiseeris seda lähenemisviisi kui „vastutustundetut ja isegi enesetapule suunatut”, väites, et see ei suuda vastaseid heidutada ja võib viia Venemaa „languse ja võib-olla isegi kokkuvarisemiseni, kui seda ei muudeta”.

Karaganovi sõnul on Venemaal vaja heidutusvahendina jõustada oma õigust kasutada relvi vastuseks igale suuremale rünnakule või oma territooriumi okupeerimisele.

„Oleme lasknud olukorral halveneda punktini, kus meie vastased usuvad, et me ei kasuta tuumarelva mitte mingil juhul,” ütles Karaganov.

Ta nõudis, et Venemaa peaks kuulutama tuumareaktsiooni õigustuseks välja igasuguse laiaulatusliku rünnaku oma territooriumile, rõhutades vajadust, et Moskva lisaks järgmisesse doktriini selged „tuumaeskalatsiooni” sammud.

See välistaks tema hinnangul igasugused kahtlused Venemaa valmisolekus oma tuumaarsenali kasutada.

„On viimane aeg öelda, et kõik massilised löögid meie territooriumi vastu annavad meile õiguse vastata tuumalöögiga,” ütles ta.

„On aeg kuulutada, et meil on õigus vastata meie territooriumil toimuvatele ulatuslikele rünnakutele tuumalöögiga. See kehtib ka iga meie territooriumi hõivamise kohta,” lisas ta.

Intervjuus küsis Kommersanti ajakirjanik Jelena Tšernenko Karaganovilt, kuidas ta võib olla kindel, et tema poolt propageeritav poliitika ei vii täieliku tuumasõjani.

„Väide, et tuumarelvade igasugune piiratud kasutamine toob tingimata kaasa üldise tuumamaailmalõpu, ei kannata kriitikat,” ütles ta.

„Ma kinnitan teile, et kõigil tuumariikidel on plaanid tuumarelvade piiratud kasutamiseks teatud stsenaariumide korral,” märkis ta.

Karaganov lisas: „Ma ei kutsu üles ohtlikule teele, ma kutsun üles päästma maailma ja Venemaad. Me kas võidame selle sõja või laguneme.”

Lääs võib lõputult sõdida, see sõda on talle isegi kasulik. Ja ma ei kutsu üldse üles tuumasõjale, tahaksin väga asju selleni mitte viia, vaid lõpetada enne, kui peame tegema kohutava valiku.

Need märkused tulid vaid nädalad pärast seda, kui Ukraina vallutas osa Venemaa Kurski oblastist, mida Moskva ikka veel üritab tagasi saada, ja kui Kiiev taotleb lääneliitlastelt luba kasutada kaugmaarakette rünnakuteks sügavale Venemaa territooriumile.

Samuti hoiatas Karaganov, et suutmatus tugevdada Venemaa tuumaheidutust võib viia sõdade jadani, mis võivad mõne aasta jooksul eskaleeruda Kolmandaks maailmasõjaks.

Ta ütles, et selline katastroofiline läbikukkumine „paiskaks maailma sõdadesse, mis paratamatult muutuksid tuumasõjaks ja lõppeksid Kolmanda maailmasõjaga”.

Karaganovi seisukohti, kuigi mitte ametlikku poliitikat, jälgivad Lääne julgeolekueksperdid tähelepanelikult, kuna need peegeldavad Venemaa strateegiliste arutelude agressiivsemaid elemente.

Kuid vaatamata soovitustele on Putin säilitanud ettevaatlikuma lähenemisviisi.

Putin rõhutas juunis Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil esinedes, et Venemaa „ei vehi” oma tuumarelvadega ja avaldas lootust, et tuumasõda Läänega kunagi ei puhke.

Mõned Lääne analüütikud väidavad, et Karaganov täidab Kremli jaoks kasulikku funktsiooni, avaldades Läänes ärevust tekitavaid seisukohti, muutes Putini sellega võrreldes rahulikuks ja mõõdukaks.