Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski jahe vastuvõtt USA-s eelmisel nädalal tõi esile probleemid, millega ta seisab silmitsi pärast 2,5 aastat kestnud sõda.
Zelenski tutvustas New Yorgi ja Washingtoni vahet sõites oma niinimetatud võiduplaani, püüdes võita USA-lt ja tema liitlastelt rohkem relvi ja julgeolekugarantiid, et saada Venemaa üle mõjuvõimu, vahendab Wall Street Journal.
Kuid Bideni administratsiooni ametnikud, kes olid pikka aega ettevaatlikud sammude suhtes, mida Moskva võib tajuda eskalatsioonina, väljendasid skeptilisust ja ütlesid, et tahavad teada rohkem üksikasju. President Biden andis välja uue osa juba heakskiidetud sõjalisest abist, kuid ei täitnud Zelenski peamist palvet: luba rünnata Venemaad pikamaa rakettidega.
Endine president Donald Trump kordas pärast reedest kohtumist Zelenskiga, et tema prioriteediks on sõja kiire lõpetamine „mõlema poole jaoks õiglase kokkuleppega”, täpsustamata, kuidas seda saavutada. Trump, kes keeldus ütlemast, kas ta soovib, et Kiiev sõja võidaks ütles, et tal on „väga head suhted” Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, aga ka teda külastanud Ukraina juhiga.
„Loodan, et meil on paremad suhted,” sekkus Zelenski.
Zelenski probleemid USA-lt, tema riigi tähtsaimalt välistoetajalt olulise tõuke saamiseks viitavad raskele teele.
Tema riigi väed seisavad silmitsi oma viimaste kuude kõige tõsisema olukorraga peamisel lahinguväljal riigi idaosas, kus nad on relvastuse ja sõdurite arvu osas vähemuses Venemaa järeleandmatute rünnakute vastu. Vene väed tormavad 1300-kilomeetrisel rindejoonel mitmes punktis edasi, kaasa arvatud ohtlik tõuge Ukraina võtmetähtsusega logistikakeskusesse Pokrovskisse. See edendaks Venemaa praegust peamist eesmärki haarata enda kätte kogu Donetski oblast, mille Kreml on juba Venemaa osaks kuulutanud.
Ukraina väed tekitavad suuri kaotusi edasi tungivatele venelastele, kuid neil on raskusi neli korda suurema rahvaarvuga riigi vägede tagasi tõrjumisega. Zelenski sõnul vajab Ukraina luba kasutada USA ja Euroopa tarnitud pikamaa rakette, et rünnata Venemaad, et leevendada survet rindejoonele.
Biden on keeldunud piiranguid tühistamast, hoolimata Kiievi ja Euroopa liitlaste ning ka mõne Kongressi liikme avalikust üleskutsest seda teha, kartes, et selline samm võib konflikti Venemaaga eskaleerida.
Biden lubas Ukrainale jätkuvat toetust, kui ta vabastas uue sõjalise abipaketi väärtuses ligi 8 miljardit dollarit. Edasist toetust lubas ka asepresident Kamala Harris, kes kohtus Zelenskiga eraldi Valges Majas.
Märgiks kasvavast murest olukorra pärast, kutsusid mõned Euroopa liitlased USA-d üles julgemalt tegutsema.
Soome president Alexander Stubb ja Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütlesid intervjuudes, et Putini ähvardused eskaleerida on osutunud suures osas tühjaks ja pole palju märke sellest, mis muutuks, kui USA lubaks Ukrainal rünnata Venemaad pikamaa rakettidega.
Isegi kui Moskva konflikti eskaleeriks, oleks Landsbergise sõnul see vajalik risk, mida võtta, sest „võita on sõda”. Tema sõnul oleks kõigist võimalustest kõige hullemad tagajärjed, kui Ukraina kaotaks sõja.
Mõned NATO liikmed tunnistavad, et Ukraina vajab oluliselt rohkem relvi ja ka selliseid julgeolekugarantiisid, mida ainult NATO suudab pakkuda, et peatada Venemaa püüdlused oma naabri üle domineerida.
„Ma arvan, et nüüd, pärast kaht ja poolt aastat Euroopas sõda on selge, et see ei puuduta ainult Ukrainat. See küsimus puudutab eelkõige Venemaad ja nende keiserlikke unistusi,” ütles intervjuus Taani peaminister Mette Frederiksen.
Ilma Ukrainasse voolavate relvade koguse ja võimsuse olulise suurenemiseta näib jääda kaugeks Zelenski väljaöeldud eesmärk saada tagasi kogu okupeeritud territoorium, umbes viiendik riigist. Nagu ta teisipäeval ÜRO-s ütles, on ta viimastel kuudel muutnud oma retoorikat, et keskenduda vajadusele, et Ukraina saaks piisavalt toetust, et sundida Venemaad rahu saavutama. Tema väed alustasid üllatuslikult sissetungi Venemaa Kurski oblastisse, mis on esimene suurem sissetung pärast Teist maailmasõda, et suurendada Kiievi mõjuvõimu.
Pärast reedel Trumpiga kohtumist ütles Zelenski, et nad on leidnud ühise keele. „Meil on ühine seisukoht, et sõda Ukrainas tuleb peatada. Putin ei saa võita. Ukraina peab võitma,” sõnas ta.
Trump väitis, et mõlemad pooled tahavad sõja lõpetamist, ja kordas, et ta arvab, et suudab kiire kokkuleppe sõlmimiseks läbi rääkida. Ukraina ja Euroopa ametnikud kardavad, et see võib kaasa tuua Ukraina toetuse kiire äravõtmise, et sundida riiki Venemaaga kokkuleppele jõudma, olgu see ükskõik kui ebasoodne.
Tavaliselt Ukrainat toetavad vabariiklased näivad manööverdavat Trumpi keelekasutust peegeldades.
„Reaalsus on see, et Ukraina sõda lõppeb läbirääkimiste teel,” ütles Senati luurekomitee kõrgeim vabariiklane ja endine asepresidendi kandidaat, senaator Marco Rubio pühapäeval telekanali NBC News saates „Meet the Press”.
Samal ajal pole Putin rahuläbirääkimiste vastu üles näidanud muud huvi, kui kehtestada Ukrainale tingimused, mis võtaksid temalt territooriumi ja taandaksid selle Moskva vasalliks.
Ukrainasse tagasi jõudes ütles Zelenski pühapäeval, et Venemaa õhurünnakus Zaporižja linnale sai vigastada 14 inimest. Ta ütles, et Venemaa heidab iga päev umbes 100 massiivset liugpommi, mida ta nimetas „igapäevaseks Venemaa terroriks”.
„See on pidev meeldetuletus kõigile meie partneritele, kes saavad aidata, et me vajame Ukraina jaoks rohkem kaugmaavõimeid, vajame Ukraina jaoks rohkem õhutõrjet, vajame rohkem sanktsioone Venemaa vastu,” ütles ta.
