Olukorras, kus Joe Bideni valitsust on jäänud vaid neli kuud, on vähe lootust, et Kongress kiidab heaks Ukraina täiendava rahastamise, olenemata sellest, kes presidendiks saab, arutleb Valge Maja selle üle, kuidas Kiievit piiratud võimalusi arvestades kõige paremini aidata.

See hõlmab potentsiaalselt mõningate geograafiliste piirangute tühistamist Ukraina poolt teatud Lääne relvade kasutamisele Venemaa ründamiseks – selle võimaluse tõstatas sel nädalal Ukraina pealinnas Kiievis välisminister Antony Blinken, vahendab Wall Street Journal.

Bideni tippnõunikel pole illusioone, et Ukraina võib sõja võita 20. jaanuariks, mil Valge Maja hõivab uus president, ning neil on kahanenud ootused selle suhtes, mida Kiiev nende arvates järgmise nelja kuu jooksul saavutada suudab. Nad ei sunni Ukrainat pidama rahuläbirääkimisi ega ürita dikteerida lahinguvälja plaane, ütlesid USA ametnikud.

Ühe kõrge valitsusametniku sõnul on eesmärk „parandada Ukraina strateegilist positsiooni praegusest kuni ametiaja lõpuni nii palju kui võimalik”.

See muutus keerulisemaks neljapäeval, kui Venemaa teatas, et alustas Kurski oblastis ulatuslikku vasturünnakut, rohkem kui kuu aega pärast Ukraina ootamatut sissetungi.

Pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris on Ukraina sõda määranud Bideni valitsuse välispoliitilise tegevuskava. Biden kiidab oma juhtrolli Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tugevdamisel ja lääneriikide ühendamisel Kiievi toetamiseks.

Kuid ta seisab silmitsi ka kriitikaga, et Lääne toetus on pidevalt olnud liiga väike, liiga hilja.

Kui Biden neli aastat tagasi presidenditoolil alustas, lubas ta lõpetada Ameerika igavesed sõjad, mis röövisid riigilt elusid ja ressursse.

Nüüd on tema presidendiks olemise aeg otsa saamas ja Ukraina sõda jätkub ning Venemaa on edenenud Kiievi vägede olulisse logistikakeskusesse. Kui asepresident Kamala Harris hõivab novembris toimuvatel valimistel Valge Maja, seisab ta silmitsi samade piirangutega nagu Biden, püüdes Ukrainat toetada.

Kui endine president Donald Trump võidab, seisaks Ukraina Washingtonis silmitsi uue ja potentsiaalselt tundmatu dünaamikaga. Trump keeldus sel nädalal toimunud presidendidebati ajal ütlemast, kas Ukraina võit on USA huvides, kuid lubas valituks osutumisel 2,5 aastat kestnud sõja kohe lõpetada, rääkides Venemaa ja Ukraina liidritega. Ta ei pakkunud aga üksikasju selle kohta, kuidas ta veenab kahte poolt läbirääkimisi pidama.

Praegu näib konflikt olevat lõputu ja ähvardab eskaleeruda tuumasõjaks Venemaaga. Moskva on Bideni presidendiks olemise ajal näidanud üles vähe soovi konflikti lahendada, kuna ta püüab näha USA valimiste tulemusi.

Bideni valitsuse strateegia „kõlab kohutavalt nagu järjekordse lõputu sõja retsept”, sest see „ei suuda saata piisavalt relvi, et lahinguväljal otsustavat muutust saavutada, ja neil pole selget arusaama sellest, milline peaks olema lõppmäng”, ütles Washingtonis asuva mõttekoja Atlantic Council vanemteadur Rachel Rizzo.

Venemaa president Vladimir Putin on aeg-ajalt märku andnud huvist läbirääkimiste vastu, kuid ta nõuab praegu Kiievi kontrolli all olevate Ukraina piirkondade otsest annekteerimist.

„Ma ei ole isiklikult näinud ühtegi märki, et Venemaa oleks praegu valmis alustama sisukaid läbirääkimisi, mille tulemuseks oleks Ukrainale vastuvõetav tulemus,” ütles kõrge valitsusametnik.

Ukraina ametnike ja NATO liitlaste tungival nõudmisel leevendas Bideni valitsus maikuus piiranguid mõnele USA antud kaugmaa relvastusele, võimaldades Ukrainal vastuseks piiriülestele rünnakutele tabada sihtmärke Venemaal.

Nüüd väidavad USA ametnikud, et nad kaaluvad nende piirangute edasist leevendamist, et seekord laiendada geograafilist piirkonda, kust Ukraina saab saata mõningaid relvi Venemaa territooriumile väljaspool Harkivi ja Sumõ oblasteid.

Tõenäoliselt ei rahulda see Kiievit, kes on juba mitmeid kuid kutsunud Bideni administratsiooni tungivalt üles lubama oma vägedel kasutada üht kindlat pikamaarelva – USA armee taktikalist raketisüsteemi (ATACMS), mis suudab liikuda 300 kilomeetri kaugusele –, et tabada sihtmärke sügaval Venemaal. Ametnikud ütlesid, et Pentagon on keeldunud selles küsimuses järele andmast, kuna usub, et mõju on piiratud, kui ka mure tõttu enda varude pärast.

USA ametnikud muretsevad, et relvastuse piirangute leevendamine võib olla lühiajaline leevendus palju sügavamatele väljakutsetele, millega Ukraina lahinguväljal silmitsi seisab, ja mis on vajalik toetuse kogumiseks kallis kurnamissõjas.

Eelmisel kuul toimunud Ukraina sissetung Venemaa Kurski oblastisse tekitas Washingtonis pingeid. Kiievi vägedel on õnnestunud vallutada umbes 1300 ruutkilomeetrit territooriumi Venemaa sees, mis on esimene kord pärast Teist maailmasõda, kuid piirkond ei ole eriti strateegiline, väidavad USA ametnikud.

USA ei ole Ukraina operatsiooni avalikult kommenteerinud.

„Nad näevad seda osana oma strateegiast, mille eesmärk on kaitsta end ja arendada võimendust,” ütles kõrgem valitsusametnik. „Ja me ei kavatse seda loomulikult takistada.”

Kuid kulisside taga ajab USA ametnikke närvi, et nii palju sõdureid Kurskisse suunates on Ukraina oma jõud liiga õhukeseks hajutanud ja jätnud end riigi idaosas haavatavaks.

Bideni administratsioon soovib, et Kiiev keskenduks Venemaa edasitungi peatamisele idas mööda praegust rindejoont, väidavad USA ametnikud. Venemaa on viimasel ajal teinud mõningaid edusamme Pokrovski strateegilise logistikakeskuse suunas, kuid see on jätkusuutmatu hinnaga – tuhat ohvrit päevas kogu rindel, ütles kõrge valitsusametnik.

„See, mida me jätkame, on varustada Ukrainat varustusega, mida nad vajavad venelastele tagasi surumiseks ja rindejoonte stabiliseerimiseks ning võimenduse arendamiseks ja läbirääkimiste positsiooni tugevdamiseks,” ütles ametnik.

USA valitsusel õnnestus selle aasta alguses läbi suruda Ukrainale 60 miljardi dollari suurune abipakett, millest piisab Kiievi vägede ülalpidamiseks ka eelseisvatel kuudel, kuid sellisel tasemel rahastamine ei jätku tõenäoliselt tulevikus, olenemata sellest, kes Valges Majas istub.

Kaitsmaks Ukrainat tulevase ebakindluse eest on Bideni valitsus ja NATO liitlased püüdnud koostada Kiievi abistamiseks pikaajalisi plaane, mis suudavad ellu jääda poliitiliste kõikumistega ühes riigis.

Blinken märkis sel nädalal oma Euroopa-visiidil, et enam kui kaks tosinat riiki, millest paljud on NATO liikmed, on sõlminud Kiieviga kahepoolsed julgeolekulepingud, mis aitavad tal üles ehitada oma relvajõude ja kaitsetööstust ning „aja jooksul tagada, et Ukrainal on aastaid võime end kaitsta”.

Blinken, kes külastas Kiievit koos Briti välisministri David Lammyga vestles Ukraina liidritega, et valmistuda diplomaatilisemaks usalduse suurendamiseks, mida oodatakse ÜRO Peaassambleel New Yorgis, kus Ukraina president Volodõmõr Zelenski annab Bidenile ülevaate tema „võiduplaanist”.

Bideni valitsus on viimastel kuudel teinud olulisi samme Ukraina positsiooni tugevdamiseks, näiteks suunanud Ukrainasse 2 miljardi dollari väärtuses algselt teistele riikidele mõeldud õhutõrjet ja taganud Ukrainale 50 miljardi dollari suuruse laenu andmise.