Sobivalt rasvane ja mõnusalt oranžikas lõhe on soomlaste üks lemmikhõrgutisi. Soomes kasvatatakse suures koguses lõhet meenutavat vikerforelli, kuid lõhe ise jõuab inimeste taldrikutele mujalt, peamiselt Norrast.

Soome loodusvarakeskuse andmetel tarbiti välismaal kasvatatud lõhet 2022. aastal soomlaste hulgas koguni 2,9 kilogrammi inimese kohta.

Nüüd aga on soomlaste hõrgutist kimbutamas teine ​​osapool, nimelt lõhetäid, vahendab Norra väljaanne Dagens Næringsliv.

Me pole kunagi näinud põhjas nii palju täisid kui tänavu, räägib mereuurija Anne Dagrun Sandvik Norra mereuuringute instituudist.

Lõhetäi on tüütu parasiit, mis sööb kalade lima, nahka ja verd. Mereuuringute instituudi andmetel ohustab see kala muu hulgas bakterite ja viiruste põhjustatud nakkushaigustega. Suur hulk lõhetäisid võib põhjustada ka lõhe surma.

Norra mereuuringute instituudi andmed hõlmavad juhtumeid alates 2012. aastast. Sandviku sõnul leiti Põhja-Norras Andøya ja Senja vahelisest lõhekasvatusalast kaks-kolm korda rohkem lõhetäisid kui eelmisel mõõtmisel.

Norra seaduste kohaselt ei tohi kasvanduste emaslõhedes esineda rohkem kui 0,5 lõhetäid isendi kohta. Piirmäär on seatud selleks, et vältida parasiitide levikut looduslikule lõhele.

Emaslõhe kohta on aga tänavustel mõõtmistel leitud kuni neli parasiiti ehk kaheksa korda suurem kogus kui lubatud.

Norra rannikuameti alluvuses tegutseva ranniku- ja merealade tegevust jälgiva Barentswatchi andmetel esines septembri teisel nädalal 55 erinevas lõhefarmis lõhetäisid üle lubatud koguse.

Midagi sellist näeme harva, kommenteeris Sandvik.

Lõhetäide sagenenud esinemise põhjuseks on tõenäoliselt merevee kõrge temperatuur, mis loob parasiidile head paljunemistingimused.

Vesi on endiselt soe ja paljud kasvandused on hädas, ütleb mereteadlane Sandvik ja lisab, et toodangu kasv on viimastel aastatel toimunud peamiselt põhjas, seega on meres praegu rohkem kala kui varem.