Soomes on suhtutud venelaste kinnisvaratehingutesse sinisilmselt, ütles kaitseminister Antti Häkkänen septembri alguses pressikonverentsil, kus tutvustas venelaste kinnisvaratehingute keeldu.

Kooskõlastusringile läinud seaduseelnõu põhineb stsenaariumidel, mis kõlavad otse Ilkka Remse romaanidest väljarebituna. Asjaga kursis olevate inimeste sõnul tuleks nüüd arvestada ka kõige pöörasemate stsenaariumitega, vahendab Ilta-Sanomat.

Vaid kujutlusvõime on piiriks, kuidas Venemaa saaks kriisiolukorras ära kasutada venelaste poolt Soomest ostetud kinnisvara, ütleb kaitseministeeriumi kantsler Kosti Honkanen.

Ilta-Sanomat tõi nädalavahetusel välja, kuidas Venemaa propaganda võtab juba Kagu-Soomet ära. Kremli propagandistid on hakanud levitama juttu, et nn Vana-Soome ala tuleks Venemaale tagastada.

Seda eesmärki täidaks ka Kagu-Soome koondunud venelaste kinnisvara.

Sõjateaduste doktor Janne Mäkitalo mõtiskleb riigikaitse kõrgkooli väljaandes Sodan usvaa II (2023) venelaste „Trooja hobuse” ehk kinnisvara omamise riskide üle.

Praegune Vene retoorika on üsna agressiivne ja enesekindel. Venemaa 2022. aasta uues välispoliitilises doktriinis ja riigi juhtkonna sõnavõttudes korratud Russki mir (Vene maailm) mõtlemises peetakse Venemaad laiemaks kui see, mida tema riigipiirid piiritlevad, kirjutab Mäkitalo.

Mäkitalo sõnul seisneb oht selles, et Venemaa administratsioon peab oma õiguseks nõuda oma välismaal elavatelt kodanikelt ja nende ettevõtetelt Kremli seatud poliitiliste eesmärkide toetamist.

Nii et isegi kui süütu ärimees omandas maatüki ja ehitas ärilistel eesmärkidel tööstushalli või jõukas investor ostis hunniku saari ja ehitas neile puhkeparadiisi, võib neid ja nende vara „relvile kutsuda”, kui vajadus nõuab, märgib Mäkitalo.

Tegelikult peavad sõjaväeasjadega kursis olevad Remse teost Jäätyvä helvetti (Külmunud põrgu, 2015) hämmastavalt realistlikuks, kirjutab sõjateaduste doktor Janne Mäkitalo.

Remse ilukirjanduslikus raamatus on Vene julgeolekuteenistus rajanud Edela-Soome rannikule salabaasi. Turvateenistus kasutab hooneid ja maa-alasid luure- ja sabotaažitegevuse ettevalmistuskohana ning materjalilaona. Seejärel lastakse sealt välja rakett, mis uputab laeva ja blokeerib Soome laevanduse jaoks elutähtsa laevatee.

Päriselus meenutab raamatu süžee alus Airiston Helmi juhtumit. Firmat omanud Vene miljonär ostis Turu saarestikus 12 saart, mereäärseid krunte ja puhkemajakesi. Suur osa objektidest asub strateegilisel süvakanalil ja seda mööda kulgevate andmekaablite läheduses.

Saartele hakati vaikselt ehitama sadamakaid suurtele laevadele, maandumisplatse helikopteritele ja hiiglaslikke angaare suurtele sõidukitele, aga ka arvukalt hooneid sadade inimeste majutamiseks. Omaniku sõnul on dokid ehitatud ujumiseks. Sõjaväeeksperdid ei pea seletust usutavaks.

Kõik venelaste poolt aastate jooksul Soomest ostetud objektid tuleks nüüd hoolega üle vaadata, sest uus seadus puudutab vaid tulevasi tehinguid, leiab Turu Ülikooli majanduskooli professor ja Venemaa ekspert Kari Liuhto.

Ei tasu end pimestada lasta sellest, et pärast uut seadust saab kõik korda. Nüüd tuleb silmad lahti hoida igakülgselt ja aktiivselt, hoiatab Liuhto.

Venelaste kinnisvaratehingud Soomes kiirenesid 2007. aasta paiku. Sõjaväeprofessor Marko Palokangas on teinud külmavärinaid tekitava tähelepaneku: Venemaa asus samal ajal valmistuma Krimmi okupeerimiseks ja ostis ka Krimmis kinnisvara.

Milleks Venemaa tegelikult valmistus, kui venelased hakkasid Soomest ostma lagunenud kortermaju, tühje külakoole ja vanu puhkekohti, laohooneid ja suvilaid?

Ilta-Sanomat käis läbi viis stsenaariumi, kuidas Venemaa võiks ekspertide hinnangul Soomes oma kodanikele kuuluvaid maad ja hooneid kasutusele võtta.

1.Soome halvamine

Saarijärvi linn müüs 2006. aastal Moskvast pärit ärimehele ja tema abikaasale kaitseväe piirkonna kõrval asuva tööstuskrundi. Uued omanikud ehitasid krundile suure tööstushalli ja tugevad piirdeaiad.

Kinnisvara eest vastutava ärimehe pojal on sidemed Venemaa administratsiooniga.

Vaikse laohoone kõrval seisab Soomele eluliselt tähtis telemast. Marko Palokangase sõnul on kaitseväe piirkonna kõrval asuvad Venemaa kinnistud alati kahtlased. Palokangas hindas suvel, et venelased võisid sellises tööstushallis juba hoida relvi või muid varusid, alustades sõidukitest – üldiselt sellist materjali, mida Venemaal või tema agentidel rünnakuteks vaja oleks, sest näiteks energia- või sideinfrastruktuur.

Õhu- ja tankitõrjerakette saab eelnevalt peita suurtele ja eraldiseisvatele kinnistutele. Teadaolevalt võib Venemaa isegi tsiviilotstarbelistesse laevakonteineritesse paigaldada tiibrakettide kanderakette.

2.Spioonide majutamine

Valitsuse eelnõule lisatud memorandumi kohaselt võib vaenulik tegutseja püüda osta Soome kriitilist infrastruktuuri ohustavaid kinnisvaraobjekte nende vastu suunatud luure- ja sabotaažiohu tõttu.

Riiklik tegutseja, antud juhul Venemaa, saab oma kodanikke survestada tegutsema tema huvide kohaselt. Ta võib survestamiseks ja ähvardamiseks kasutada välisriigi territooriumil viibivate kodanike perekondlikke sidemeid või vara.

Professor Kari Liuhto tõi augustis väljaandele Ilta-Sanomat antud intervjuus välja, et Eestis on Venemaa oma inimesi info kogumiseks juba šantažeerinud. Tartu ülikooli venelasest professor mõisteti enam kui kuueks aastaks vangi pärast seda, kui leiti, et ta kogus Venemaa sõjaväeluure jaoks teavet Eesti poliitikaga seotud inimeste ja taristu kohta.

Liuhto hindab nüüd, et kui Vene luure sooviks inimesi Soomes kasutada, võiks neile kuuluvatesse või üüritavatesse korteritesse või hoonetesse majutada pealtnäha süütuid soome inimesi.

Kui Vene luure vajab elanikelt infot, võib ta tõelise üürileandjana kergesti teeneid küsida haavatavas positsioonis olevatelt inimestelt. Nii saab Venemaa kasutada soomlasi omamoodi etturitena, jättes tegeliku osapoole varju.

Venelased on teatavasti ostnud kehvas seisus kortermaju sellistest kohtadest nagu Imatra ja Hanko. Imatras ostsid venelased 2021. aastal riigipiiri lähedalt kaks halvas seisukorras kortermaja, vahendas Helsingin Sanomat 2022. aastal.

Yle teatas 2023. aastal, et Hanko linn on üle võtnud „oligarhide majadena” tuntud kortermajad. Enne ülevõtmist kuulusid majad ligi 20 aastat Venemaa ja Soome topeltkodanikule oligarh Boris Rotenbergile. Algselt tööstustöölistele ehitatud majad on majutanud muu hulgas varjupaigataotlejaid ja sõjaväelasi.

3.Sõdurite peitmine

Tühjadesse hoonetesse mahub palju inimesi ja näiteks eriüksuslasi. Sõdurid saavad Soome pinnal ründama asudes kasutada maju peavarjuna, hindas sõjaväeprofessor Marko Palokangas varem väljaandele Ilta-Sanomat.

Venemaal oli enne rünnakut Ukraina vastu Kiievis sadu eriüksuslasi. Nad tegutsesid tsiviilelanikena ja -riietes, kuid kui rünnak algas, toodi relvad välja. Ukraina sündmused näitavad, et Venemaa oli oma kodanike kinnisvara oma sõdurite majutamiseks kasutanud.

Kari Liuhto toob välja, et näiteks sissiüksused ei vaja isegi katust pea kohale, vaid neile piisab vaid telgist. Suvel pole eriüksuslastel telkigi vaja.

4.Häired ja hübriidmõju

Euroopas on venelased kasutanud kinnisvara jälgimiseks ja mõjutamiseks, kommenteeris Venemaa ekspert Hanna Smith suvel väljaandele Ilta-Sanomat. Näiteks Kataloonias püüdsid venelased toetada Kataloonia iseseisvust ja said seeläbi piirkonnas kanda kinnitada.

Smithi sõnul on venelased saanud kinnisvara abil sisse häkkida Soome andmevõrkudesse, isikuandmetesse ja Soome elektrivõrkudesse.

Samuti on kaitseministeeriumi hinnangul suurimateks ohtudeks venelaste kinnisvaraostmisel luuretegevus ja hübriidmõju. Näiteks saab hoonetesse tuua seadmeid, mille eesmärk on tegeleda GPS-i segamisega, kirjeldab Kosti Honkanen kaitseministeeriumist.

Kinnistule saab paigaldada luureoperatsioonideks vajalikke seadmeid, millega saab läbi viia näiteks signaalluuret, märgib ta.

Signaalluure abil on võimalik püüda õhust signaale, näiteks telefoni- ja sõnumiliiklust.

5.Uinuvad objektid

Eksperdid märgivad, et oht otsese sõjategevuse ettevalmistamisel – näiteks sõjavarustuse peitmisel – vahele jääda on väga suur.

Meie, soomlaste kaasasündinud omadus on kõigi uute, kummaliste ja ebatavaliste nähtuste täpne jälgimine, kirjutab Janne Mäkitalo väljaandes Sodan usvaa II.

Kui tööstuskinnistul hoitakse näiteks rasketehnikat, konteinereid ja sadu kaubaaluseid ning aktiivset äri ei paista ümbruskonnas olevat, on vaid aja küsimus, millal tööstushalli ukse taha tullakse koputama.

Ta toob välja, et kinnisvara on lihtsam soetada näiteks maa-, mere- ja õhukaitse seisukohalt kriitiliste objektide läheduses nii, et nende alale midagi ei paigutata ega ladustata, vaid jäetakse „uinuma” .