Anonüümne Soome grupeering ütleb, et nad ajavad taga laste väärkohtlejaid. Politseiamet näeb tegevuses murettekitavaid jooni ja leiab, et vähemalt ametis olevad politseinikud ei tohi sellises tegevuses osaleda.

Löögigrupp (Iskuryhmä) ütleb, et sellesse kuuluvad muu hulgas endised kurjategijad, endised ja praegused politseinikud, sõdurid ja häkkerid, vahendab MTV.

Politseiametil puuduvad andmed selle kohta, kes on löögigrupp, samuti pole kinnitatud teavet selle kohta, et grupis oleks politseinikke.

Politsei ülesanne on lahendada kuritegusid ja ametis olev politseinik ei saa tsiviilisikuna sellistes paralleelsetes kuritegude lahendamise tegevustes osaleda, ütles politseiinspektor Kari Siivo politseiametist MTV uudistele.

Politseiamet ei ole löögigrupi tegevusega end kurssi viinud, kuid politsei hinnangul ei saa ametis olev politseinik meediaväljaannete põhjal tsiviilisikuna osaleda näiteks väidetavate kurjategijate jälitamises.

Tsiviilisikute jaoks on avatud allikate kasutus samuti laiem kui politsei jaoks. Ja politseid puudutavad tegutsemisvolitused kehtivad ka politsei vabal ajal, selgitab Siivo.

Halvimal juhul võib volituste ületamine kaasa tuua kriminaalkaebuse. Kuid isegi kui politseinik pole sellises tegevuses kuriteo toimepanemises süüdi, võivad teda ähvardada ametlikud õigustoimingud.

Politseilt oodatakse laitmatut käitumist ka vabal ajal, sõnab ta.

Iskuryhmä, mis ilmus veebis välja augusti keskel ütleb, et sekkub äärmuslike meetmetega koolikiusamisse, häirimisse ja laste seksuaalsesse ahistamisse.

Politsei ressurssidest ei piisa ja kuriteoteated ei vii kuhugi. Õpetajad ei saa õpilast noomida ilma, et nad ise noomida saaksid, seisab grupi kodulehel.

Kohtuotsused ei hirmuta kedagi ega mõjuta midagi. Pedofiilidel lastakse rahus lapsi jahtida, sest keegi ei saa seda takistada, seisab lehel.

Grupi liikmed on kokku koondanud Hispaanias elav Henry Afflect, kuid tema enda sõnul ta muidu selle tegevusega seotud ei ole.

Grupi videoid on TikTokis vaadatud sadu tuhandeid kordi. Videos varitsevad grupi liikmed inimesi, kes on grupi väitel tulnud alaealistega kohtuma ärakasutamise eesmärgil.

Grupp ütleb, et järgib oma tegevuses Soome seadusi.

Siivo sõnul on arusaadav, et kodanikud tunnevad muret veebis toimuva pärast ja soovivad sekkuda.

Nähtus iseenesest pole uus ning selliseid aktiivseid kodanikke ja rühmitusi, kelle eesmärk on paljastada kuritegusid ja kuritegusid toime pannud isikuid on olnud ka varem, ütleb Siivo politseiametist.

Meil ​​on ju olnud näiteks elanike tänavapatrullid, kes on oma vara kaitsnud, miks mitte siis ei võiks kaitsta inimesi. Jutt on aga sellest, kuidas tsiviilisik sedalaadi tegevusse sekkub, räägib Siivo MTV uudistele.

Kui väidetava õigusrikkuja kohta levitatakse internetis näiteks valet, ebaõiget, halvustavat või solvavat sisu või vihjeid kuriteo toimepanemise kohta, võib levitaja ise olla kuriteos süüdi.

Politsei hinnangul on nii enda kui ka teiste õiguste kaitse ning ka kuritegude uurimise ja tõkestamise elluviimise seisukohalt soovitatav veebis tuvastatud kahtlasest ja kuritegelikust tegevusest viivitamatult ametiasutustele teada anda, selle asemel, et asjassepuutuvat infot internetis levitada, nendib Siivo.

Siivo nendib, et grupi juhtimine välismaalt kriminaalvastutuse eest ei kaitse.

Kui kuritegu või kahju on suunatud isikule Soomes, siis uuritakse seda Soomes, märgib ta.

Iskuryhmä on Tiktokis avaldanud videod, kus väidetavad pedofiilid on videosse võetud ja esitatakse küsimusi nende tegevuse kohta.

Grupp on avaldanud kõnealused videod, millel on äratuntavalt näha väidetavate kurjategijate näod. Lisaks on grupp avaldanud nende inimeste nimed ja vanused, kes väidetavalt on pedofiilid.

Grupp nimetab oma motivatsiooniks soovi hoiatada kõiki inimesi kõnealuste isikute eest, et nad ei saaks rohkem kahju tekitada.

Filmimise puhul on ka kalduvus kuritegevusele, kui on takistatud subjekti liikumisvabadus või kui filmitakse kodurahuga kaitstud kohas, räägib Siivo.

Kahtlustatavate kuritegude ja isikute kohta saadud info tuleks esitada politseile ning asja ei tohiks edasi uurida ja eriti mitte ahistada, ütleb Siivo.

Siivo tuletab meelde, et kuritegude ennetamise ja lahendamise eest vastutab politsei. Kuigi politsei ressursid on piiratud, kipub politsei eraldama ressursse käimasolevatele või suure ohvrite arvuga kuritegudele.

Muuhulgas on politsei tõhustanud infovõrkudes toimuvate laste väärkohtlemise juhtumite uurimist ning avastanud varasemast rohkem selliseid juhtumeid.

Politsei tegevus ei pruugi olla avalikkusele nähtav. Juhtumite, eriti sarikuritegude uurimisest on teatatud, kuid konfidentsiaalsusreeglite tõttu ei ole võimalik juhtumitest täpsemalt teada anda, ütleb Siivo.