Sisserändaja taustaga õpilaste ja ülejäänud elanikkonna teadmiste vahel on Soome uute Pisa mõõtmiste järgi kõikides hindamisvaldkondades väga suured erinevused.

Pisa uuringu definitsioonide järgi oli suur osa migrandi taustaga õpilasi nõrkade tulemustega, vahendab Ilta-Sanomat.

Testides on suurenenud nõrga lugemisoskusega inimeste osakaal.

„Esimese põlvkonna migrantidest õpilastest oli 2022. aastal kehva lugemisoskusega mitte vähem kui 61 protsenti ja teise põlvkonna migrantidest 39 protsenti,” seisab haridus- ja kultuuriministeeriumi teates.

Haridus- ja kultuuriministeeriumi hinnangul on migrandi taustaga õpilaste nõrgemad tulemused sageli seletatavad kehva lugemisoskuse ja madalama sotsiaal-majandusliku perekondliku taustaga.

Haridusminister Anders Adlercreutz peab migrantidest noori puudutavaid tulemusi murettekitavaks. Investeerida lubab ta muu hulgas keeleoskuse tugevdamisse.

Põhioskusi ehk lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust tugevdatakse põhihariduse miinimumtundide arvu suurendamisega kolme tunni võrra nädalas. Õpitoetuse reform tagab piisavate tugimeetmete kättesaadavuse kõigile alushariduse- ja põhikooliõpilastele. Vajaduspõhine võrdõiguslikkuse rahastamine toetab eelkõige nõrgema taustaga õpilaste õppimist, ütleb haridusminister.