Seksitöötajate arv on nõrgenenud majandusolukorra tõttu suurenenud. Nii hindab selle valdkonna sotsiaal- ja terviseorganisatsioon Pro-tukipiste.
Hinnangu järgi on üha rohkem inimesi, kes valdkonda sisenevad, motiveeritud rahast. Pro-tukipiste märgib, et paljud uued turule tulijad on noored täiskasvanud, kes kaaluvad oma sissetuleku parandamiseks seksitööd, vahendab Yle.
Meie teenustesse tuleb pidevalt uusi inimesi, uute ja tagasipöörduvate inimeste arv on kasvanud, ütleb Pro-tukipiste teenindusjuht Minna Huovinen.
Pro-tukipiste pakub seksitöötajatele eri teenuseid nagu tervishoiuteenused, sotsiaalne juhendamine ning arutelu- ja kriisiabi.
Suurenenud on ka nn mobiilne prostitutsioon ja see on levinud ka Soome.
„Nüüd, kus näiteks Lõuna-Euroopa majandus on olnud nõrgem, on inimesed kolinud seksitööle mujale Euroopasse,” ütleb Huovinen.
Politsei kodumaist seksiäri väga ei jälgi, sest see on iseenesest legaalne.
Ebaseadusliku kupeldamise või eriti inimkaubandusega seotud juhtumeid pole peaaegu üldse olnud, ütleb Helsingi politsei inimkaubandusüksuse kriminaalkomissar Hannu Kortelainen.
Tema sõnul on seksiäri ja kupeldamine sageli alanud rahalistel põhjustel.
„Seetõttu võib arvata, et ka Soome-siseselt nõrgenenud majandusolukord võib tuua seksikaubanduse turule uusi tegijaid,” ütleb Kortelainen.
Pro-tukipiste uuele kliendile antakse tavaliselt mõned küsimused, mille üle järele mõelda.
Mõtleme kliendi elule ja kõigele sellega seonduvale. Milline on üldine eluplaan, ütleb Pro-tukipiste esindaja Huovinen.
Tema sõnul tulevad vastuvõtule sageli inimesed, kellel on töö leidmisel probleemid ja kes pole saanud õppida.
Või ei ole õppimiseks raha, lisab ta.
Huovineni sõnul puututakse seksitööstusesse sisenedes kokku turvalisuse küsimustega nagu enesekaitse, oma piiride austamine ja seksuaaltervise eest hoolitsemine.
Need on võtmeküsimused, mille läbivad kõik algajad. Loodan, et enne tööle asumist nendega arvestatakse, nendib Huovinen.
Seksiterapeut, seksitöötaja Tiia Forsström pakub arutelutuge ja mentorlust ka valdkonnaga liitumisega kaalujatele.
Kasvanud on asjaolu, et inimesed mainivad konkreetselt majanduslikku olukorda ühe valdkonda sisenemise põhjusena. Põhjuseid on teisigi, aga alati on olnud tõsiasi, et seksitöö tegemise suurim ja levinum põhjus on raha, ütleb Forsström.
Oma juhendamisel käib ta muu hulgas läbi töö tegemise ja valdkonnaga seotud häbimärgistamise.
Milline on seksitöötaja suhe valdkonnaga seotud häbimärgistamisega? Kui peitu on soov jääda? Selles vallas töötab suur osa täisteenust pakkuvatest seksitöötajatest eelkõige nii, et ei näita oma nägu ega nime.
Tiia Forsström ütleb, et tööalasel juhendamisel käsitletakse ka seda, mis on turvaline viis seksitööd teha.
Väljaspool valdkonda on ohutuse kuvand sageli seotud füüsilise ohutusega, sõnab ta.
Forsström tõstab esile viisi, kuidas meedia ja kultuur tekitavad kujutlusi, et seksitöö on ohtlik, eriti seetõttu, et kliendid on ohtlikud.
Usun, et suurem osa valdkonna töötajatest nõustub minuga, kui väidan, et suurimad kaalutlused ja dilemmad ei ole seotud mitte füüsilise turvalisusega, vaid privaatsuse kaitsega ja konkreetselt valdkonnaga kaasneva häbimärgistamisega.
See, et seksitöötajad tegelevad seksiga või on nappides riietes, ei muuda tema sõnul tööd põhimõtteliselt ebaturvalisemaks kui muud tööd, mida tehakse üksi kinnises ruumis koos tundmatu inimesega.
Põhimõtteliselt pole seksitöö ohtlikum kui taksojuhi või näiteks terapeudi töö. Kui turvatunnet mõjutavad välised tegurid, näiteks kliendibaasi piiramine teatud viisil või muu asi, siis tasub sellega arvestada, ütleb Forsström.
Seksitööga kaasnev häbimärgistamine toob tema sõnul endaga kaasa ka selle, et on suur oht jääda üksi ja tunda end üksildasena. Sellele leiab leevendust eriala võrgustikest.
Minu isiklik kogemus selle valdkonna kollegiaalsusest ja kogukonnatundest on see, et üheski teises valdkonnas pole ma leidnud nii hämmastavat õhkkonda, mida seksitöötajate seas on võimalik luua, märgib ta.
