Helsingi kohtu teatel vallandas sihtasutus lähihooldaja ilma ette hoiatamata ning lõpetas viimases etapis töösuhte telefoni teel, andmata keskealisele naisele võimalust teda ära kuulata või abi kasutada.
Kohtuvaidluse võitnud naine töötas Helsingis Suoja-Pirtti ry eluaseme hooldusüksuses seni kehtinud töölepingu alusel. Ta töötas kolmes vahetuses, mis tagas suhteliselt hea kogupalga, vahendab Iltalehti.
Kõnealune üksus pakub Helsingis linna raha eest rehabiliteerivat hoolduseluaset 25-le narkoprobleemidega mehele.
Kohtu välja mõistetud hüvitis 43 833 eurot vastab naise aastapalgale. Summa tuleb tasuda koos intressidega. Lisaks peab Suoja-Pirtti hüvitama oma endise töötaja õigusabikulud 15 000 eurot.
Hagi esitanud hooldaja sõnul said probleemid töökohal alguse 2021. aasta lõpus, kui tema üksuses alustas uus ülemus. Tema nõudis, et 2021. aasta tegevusaruande jaoks pidid töötajad koguma lisaks majas elavatele klientidele andmeid ka varem samal aastal välja registreeritud klientide kohta.
Lähihooldajana töötanud naine kahtles oma õiguses juba majast lahkunud klientide andmeid välja uurida. Ta sai oma ametiühingult juhise, et andmekaitselistel põhjustel ei ole töötajatel õigust vaadata juba välja kolinud klientide infot.
Järgmise, 2022. aasta 9. veebruaril teatas ülemus hooldajale, et edasyab töötaja käitumise juhatusele kaalumiseks. Hooldaja kohtus öeldu kohaselt oli selle põhjuseks asjaolu, et ta oli soovinud oma klienti kaitsta. Kõnealune klient soovis oma asjadega ise tegeleda, ilma juhendaja juuresolekuta.
Naise sõnul kutsus ülemus ta 15. veebruaril vestlusele. Ülemuse sõnul oli vestluse eesmärk naisele kirjalik teade üle anda.
Naine nõudis kohale töötervishoiu ja tööohutuse esindaja. Ülemus sellega ei nõustunud. Hooldaja ei kirjutanud teatisele alla.
Lähihooldajale läks juhtunu hinge. Töötervishoiuarst järeldas, et tal oli äge stressireaktsioon. Naine jäi nädalateks mitmele järjestikusele haiguslehele.
Naine külastas haiguslehel olles 7. märtsil Sininauha sihtasutuse üksust, kus ta enda sõnul plaanis töötada osalise tööajaga. Ühe päeva veetis ta selles üksuses, kuid hooldustöös oma jutu järgi ei osalenud.
Hiljem maksis Sininauga talle aga selle päeva eest palka. Naine oli sihtasutusele tuttav töötaja tänu varasematele tööotstele.
„Konkurendi” juures käik sai teatavaks Suoja-Pirtti juhtkonnale.
Tööandja sõnul oli hooldaja kogu haiguslehe ajal tööl käinud. Suoja-Pirtti ry lõpetas naisega töösuhte 10. märtsil 2022, tuginedes ebaaususele ja lojaalsuskohustuse rikkumisele.
Pärast vallandamist hakkas naine tegema erinevaid tööotsi. Tema öeldu kohaselt on tema palgatase langenud. Naine esitas Helsingi kohtusse hüvitise nõude oma endise tööandja vastu.
Kohtus lükkas Suoja-Pirtti hagi täies ulatuses tagasi. Sihtasutuse hinnangul oli hooldaja olnud ebaaus. Tööandja ei saanud teda usaldada. Vastupidiselt tõele oli ta töösuhte lõpetamisel öelnud, et mujal ta ei tööta.
Ta oli ohustanud sellega ka oma paranemist haiguspuhkuse ajal.
Naine eitas oma endise tööandja nõuet. Tema väitel oli tema tegevus seotud teise töökoha tundmaõppimise, mitte seal töötamisega. Naine rõhutas, et tema haiguslehe põhjuseks oli töökoha ja ülemuse ebaterve õhkkond. Teise töökohaga tutvumine taastumist ei ohustanud.
Helsingi kohus nõustus lähihooldajaga. Kohtu hinnangul ei olnud üksainus Sininauha sihtasutuse ruumides veedetud päev töö, samuti ei ohustanud see hageja paranemist.
Kohtu hinnangul ei valetanud hooldaja toona oma tööandjale ega käitunud muul viisil valesti ega ebaausalt.
Kohus tõi välja, et hagejale välja kirjutatud haigusleht tulenes stressireaktsioonist, mille põhjuseks oli tema tollane töökoht.
Kohus tegi oma otsuse märtsis. Suoja-Pirtti kaebas asja edasi ringkonnakohtusse, kuid kohus teatas eelmisel nädalal, et ei anna edasiseks menetlemiseks luba. Seega jääb jõusse varasem otsus.
