Kodumaist kala võib süüa, sest soomlaste praeguste tarbimistasemete juures kaalub kala söömisest saadav kasu tervisele kõigis vanuserühmades üles võimalike kahjulike ainete sissesöömisega seotud kahjud.
Kala kasutamise suurendamine seniselt tasemelt tooks kasu ka elanikkonna tervisele. Eelkõige tuleks suurendada alakasutatud kalaliikide, näiteks särje kasutamist. Tulemused ilmnevad uurimisprojektist, mille käigus uuriti kodumaistest kalaliikidest ja saadustest kaladesse kogunevate toitainete ja võõrainete kontsentratsioone.
Projektis mõõdeti kodumaistel kalaliikel ja kalatoodetel muu hulgas dioksiinide ja PCB-ühendite, PFAS-ühendite, broomitud difenüüleetrite, elavhõbeda ja anorgaanilise arseeni kontsentratsiooni. Nende võõrainete liigne tarbimine võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme nagu intelligentsuse või viljakuse langus. Lisaks mõõdeti D-vitamiini ja oomega-3 rasvhapete kontsentratsioone.
Soome looduslike kalade kasutamise väljakutseks on olnud osadele liikidele keskkonnast kogunenud kahjulikud ained, mis on osaliselt piiranud kala kasutatavust toiduna või söödana ning nõrgendanud hinnangut merekeskkonna seisundile regionaalvetes. Nende kontsentratsioonide tõttu on tehtud soovitusi kõige tundlikumatele populatsioonirühmadele teatud kalaliikide kasutamise piiramiseks. Seni ei ole kasutussoovitustes arvestatud kaladesse akumuleeruvaid PFAS-ühendeid, mis on tervisele ohtlikuks tunnistatud alles viimastel aastatel, mistõttu oli selle projekti käigus kogutud infot vaja juhendi uuendamiseks.
Võõrainete kontsentratsioonid Soome kalades jäid valdavalt alla EL-i kehtestatud lubatud maksimumkoguseid ning dioksiinide kontsentratsioonid on langustrendis. Kasvanduse kalades on võõrainete kontsentratsioonid madalamad kui sama liigi looduslikes kalades. Vähekasutatud kalaliikidest on põhjendatud siseveekogude särje tarbimise suurendamine nii võõrkehade vähesuse kui ka ökoloogiliselt säästva kalapüügi seisukohalt. Sellega seoses toetavad tulemused kodumaise kala edendamise programmi. Aastatel 2022–23 püütud PFAS-i ühendite maksimumkogused Saaristomeres ja Perämeres aga ületati osaliselt ning PFAS-i kontsentratsioonide tõusutendents nõuab täiendavaid meetmeid ka Soomes.
Uuringus mõõdeti ka kasulikke aineid kalades (D-vitamiin ja oomega-3 rasvhapped). D-vitamiini oli kõige rohkem ahvenas ja latikas, oomega-3 rasvhappeid räimes ja heeringas. Kasu-ohu hinnangu kohaselt kaalub kala, sealhulgas heeringa tarbimisest saadav kasu tervisele kõigis vanuserühmades üles võõrainete sissesöömisega kaasnevad kahjud, võttes aluseks soomlaste tarbimiskogused viimaste riiklike toidutarbimise uuringute põhjal. Kasu tervisele hõlmab näiteks üldsuremuse ja teatud vähivormide riski vähenemist, kuna kalast saadavate kasulike ainete tarbimine suureneb.
Tervisemõjude põhjal on kala söömisest suurim kasu tervisele keskealistel või vanematel inimestel. Isegi kõige tundlikumatele tarbijarühmadele, so imikutele ja rasedatele või imetavatele naistele kaalub kasu tervisele üles kahju, kuid alla 9-aastaste laste puhul on erinevus üsna väike. Seetõttu oleks kõige tundlikumatel tarbijarühmadel kasulik järgida Toiduameti ohutuks kasutamiseks antud juhiseid ning suunata oma kalatarbimine kaladele püügipiirkondadest ja liikidest, kus on kõige vähem võõraineid. Kohalikud toiduametid saavad vajadusel anda täpsemaid piirkondlikke juhiseid kala kasutamise kohta.
Kalade ainete kontsentratsiooni andmed esitatakse ka Euroopa Toiduohutusametile EFSA, mille kaudu on need EL-i seadusandliku töö toetamiseks kättesaadavad.
