Tuletõrjujad puutuvad oma töös kokku kantserogeensete ainetega, kuid tuletõrjujate vähki liigitatakse harva kutsehaiguseks.

Teema on viimastel aastatel esiplaanil olnud, kui rahvusvaheline teadusorganisatsioon IARC tõstis tuletõrjujate elukutse 2022. aastal kõrgeimasse vähiriski kategooriasse, vahendab Yle.

Viimastel aastatel on päästeteenistuse töökultuur läbi teinud täieliku muutumise. Kokkupuudet kantserogeensete ainetega püütakse võimalusel vältida.

Vanasti oli ütlus, et mida mustem nägu, seda kõvem mees, ütleb Soome tuletõrjuja Juha.

Kui ta kevadel vähidiagnoosi sai, oli talle selge, et selle põhjuseks on töö. Aastate jooksul oli kogunenud lugematu arv kokkupuuteid.

See must kraam tuli mu nahast välja veel nädal pärast tulekahju, kuigi olin normaalselt duši all käinud. Suitsugaasidega tuleb peaaegu kõike. Tulekahju korral ei saa me neid kuidagi eraldada, räägib ta.

Asi tuleb aga tõestada Töötervishoiu ametile. See pole olnud lihtne.

Juha on uurinud enda kokkupuute ajalugu. Kuigi tuletõrjujad on juba aastaid pidanud suitsusukeldumisi kokkupuutepäevikusse jäädvustama, ei ole need ilmtingimata täidetud ega korralikult hoitud.

Juha pole ainus, kes oma töökohal vähki haigestus. Mõned kolleegid on siit ilmast lahkunud. Juha selgitas välja, et isegi tööandjal pole täit selgust, kuidas vähihaige töötajaga toime tulla.

Huvitav, miks on asjade välja selgitamine raskelt haige inimese ülesanne. Ma ei saanud nõu ja keegi ei öelnud mulle, millised on minu õigused, sõnab ta.

Juha selgitas välja, et haigete inimestega seotud tööõnnetustest piirkondlikku haldusasutust AVI ei teavitatud. AVI-st öeldi, et seda juhtub tihti. Märkimisväärne osa kutsehaigustest ja nende kahtlustest jääb teatamata vaatamata teatamiskohustusele kõigis sektorites.

Päijät-Häme päästejuht Veli-Pekka Niemikallio tunnistab, et tööandjal on olnud raske aeg.

Paratamatult ei osanud me tööandjana kõiki individuaalsel tasandil juhendada. Tunnistan, et on tehtud viga. Kui teadlikkus suureneb ja tegevusmudelid paranevad, ütleb Niemikallio.

Kantserogeensete ainetega kokkupuutumise dokumentatsioon on päästetekeskuste lõikes väga erinev, ütleb päästekolledži eriteadur Juha Laitinen.

Seadust muudeti neli aastat tagasi, et tööandjal oleks lihtsam tuletõrjuja kokkupuuteid riiklikus kokkupuuteregistris ASA registreerida.

Mõned päästeasutused registreerivad kõik oma töötajad registrisse, mõned ainult need, kes on teinud suitsusukeldumist, ütleb Laitinen.

Tuletõrjujad eeldavad, et register hõlbustab kokkupuute ja raske haiguse seose tõendamist. Kuid ASA registreerimine ei ütle, kas üksik vähk on tööga seotud või mitte.

Isegi kui tuletõrjuja on olnud ametis 20 aastat ja haigestub vähki, ei loeta seda tingimata kutsehaiguseks.

Kui vähki peetakse kutsehaiguseks, on töötajal õigus saada hüvitist. Juha ei ole veel Töötervishoiu ameti otsust saanud, kuid tõendamine on pooleli. Tõenäoliselt saab ta negatiivse otsuse.

Hüvitisest olulisemaks peab mees tõsiasja, et tuletõrjujate rasked haigused tunnistatakse automaatselt tööga seotuks. Ta ütleb, et võitleb kõigi haigeks jäänud kolleegide eest.

Minuga tuleb kaasa üks tüüp, kellele olen lubanud, et ma teda hätta ei jäta. Tal on juba teine ​​vähk käimas, sõnab ta.

Töötervishoiu amet ei tõstaks tuletõrjujaid teistest vähiohtlikest ametitest kõrgemale.

Ma ei peaks teiste erialagruppide suhtes õiglaseks, et ühele rühmale tehakse eraldi lahendus. Meil on sarnaseid kantserogeensete teguritega kokkupuutuvaid erialarühmi, ütleb teadur, toksikoloog Tiina Santonen Töötervishoiu ametist.

Tööstuses ja ehituses on mitu ametigruppi, mis puutuvad kokku näiteks keevitusaurude, puidutolmu või kvartsiga. Uuringutes on leitud, et neil on suurenenud vähirisk.

Kutsehaiguste seaduse kohaselt peavad kokkupuute ja haigestumise vahelised tõendid olema nii tugevad, et kokkupuude on tõenäoliselt haiguse peamine põhjus.

Hindamine eeldab inimese tööajaloo ja kokkupuudete tundmist tema töökarjääri jooksul, selgitab Santonen.

Tuletõrjuja elukutsega seotud haigused on uuringute põhjal kopsukelme pahaloomuline kasvaja ehk mesotelioom ja põievähk. Asbest on mesotelioomi teadaolev põhjus.

Kui tuletõrjuja on haigestunud mesotelioomi, on tõenäoline, et see on kutsehaigus, ütleb Santonen.

Põievähi puhul on hinnanguliselt seos seotud PAH-ühenditega, millega tuletõrjujad sageli kokku puutuvad. Kui põievähiga inimene on ka suitsetanud, ei pruugi seos tööga enam nii selge olla.

Tuletõrjujatel diagnoositakse ka eesnäärmevähki. Santoneni sõnul on kahtlustatud, et tuletõrjujatel on eesnäärmevähki rohkem kui teistel erialagruppidel, sest tuletõrjujaid testitakse kõige sagedamini.

Tuletõrjujate aktiivses monitooringus võib leida eesnäärmevähki, mis ei pruugi areneda kuigi kaugele, ütleb Santonen.

Santonen märgib samas, et keskmiselt haigestub iga kolmas meist mingil eluperioodil vähki. Kutsealast vähki ei saa meditsiiniliselt eristada muudest põhjustest põhjustatud vähkidest, välja arvatud asbestivähk.

Tuletõrjuja Juha ja teiste staažikate tuletõrjujate kokkupuude on olnud teisel tasemel kui noortel tuletõrjujatel kunagi olema saab. Nüüd on kantserogeensete ainete kohta rohkem teada. Enam ei tormata suitsugaasidesse, välja arvatud juhul, kui ohus on inimesed või loomad.

Ta soovib rohkem mõistmist vanemate tuletõrjujate suhtes, kes teavad, milliste mürkidega on nende töös aastate jooksul kokku puututud.

Oleme üsna kõvad mehed, nii et suudame palju vastu pidada. Aga kui oleme jäänud haigeks, on suhtumine olnud üsna külm. Loodan, et kui aeg meist maha jääb, on asjad paremas korras, sõnab ta.