Eakas naine paisati tänavale ja tal tekkis intrakraniaalne (koljusisene) verejooks. Õnnetus juhtus päeval keset linna, mistõttu olid päästjad kiiresti kohal.

Naist siiski päästa ei õnnestunud. Ta oli surres üle 80 aasta vana, vahendab Iltalehti.

Õnnetus juhtus aasta tagasi 2023. aasta 18. augustil Jyväskyläs Puistokatu ja Yrjönkatu ristmikul.

Naine ületas Yrjönkatut Puistokatu suunas.

Yrjönkatule keeranud prügiauto juht märkas naist ja lasi mööda ülekäigurada kõndinud naise üle tänava – nagu juht tegema peab.

Naine aga ei jõudnudki teisele poole tänavat, sest samal ajal saabus Puistokatut mööda ristmikule teisest suunast maastur. Selle juht naist ei näinud, vaid kiirustas enne prügiautot Yrjönkadule keerama.

Naine jäi Mercedese alla üsna täpselt keset ülekäigurada.

Ristmikul on foorid. Õnnetuse hetkel põlesid rohelised tuled kõigil kolmel osapoolel.

Asja arutati augustis Kesk-Soome kohtus. Sõiduauto juhile esitati süüdistus liikluse ohustamises ja surma põhjustamises.

Süüdistatav oli mõlema süüdistusega nõus, kuid põhivormis, mitte raskekujuliselt. Ta tunnistas, et oli hooletu. Ta ei olnud jalakäijat märganud.

Süüdistatava sõnul oli ta ristmikul peatunud.

Süüdistatava sõnul eeldas ta, et prügiautojuht laseb tal esimesena keerata. Ta lootis pääseda prügiauto ette, sest oli varem kitsal Yrjönkatul ühe veoauto taha kinni jäänud.

Sellest tulenevalt otsustas ta enne prügiautot Yrjönkatule pöörata.

Prügiauto juht tunnistas kohtus, et süüdistatava auto polnud foori ees peatunud, vaid sõitis ristmikule „üsna hooga”.

Pärast kokkupõrget sai prügiauto juht šoki.

Samas kohus Mercedese juhti liigses kiiruses ei süüdistanud. Tunnistaja ütlustel polnud erilist tähendust. Samas nendib kohus, et süüdistatava käitumist mõjutas teatav „kiirelisuse tunne”, so püüd prügiautost ette jõuda.

Kohus rõhutab, et kindlasti peab juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale. Ülekäiguraja kasutaja peab saama usaldada, et saab ohutult teed ületada.

Antud juhul oli süüdistatava käitumise tagajärg kõige raskem võimalik.

Süüdistataval puudus nägemispuue.

Süüdistatava käitumine oli hooletu. Kohus mõistis 75-aastasele mehele kuuekuulise tingimisi vangistuse ja rahalise karistuse 40 päevamäära ulatuses.

Trahvisumma on täpselt tuhat eurot. Süüdimõistetu peab tasuma kindlustusseltsile 4909 eurot kannatanutele makstud hüvitiste eest. Lisaks peab mees tasuma kohtukulud.

Istungil ette loetud kohtuotsus on jõustunud.