Soome noormees Kasper alustas ajateenistust Kainuu malevas jaanuaris 2024. See lõppes märtsi lõpus Oulu Ülikooli Keskhaigla operatsioonilaual.

Kopsudest eemaldati suur märg mädakolle, mis oli tekkinud kuuajalise haiguse ja kopsupõletiku tagajärjel. Kasper tunneb, et ta ei saanud väeosas gripi ja hingamisteede haiguse puhul piisavalt kiiresti ravi ja uuringuid, vahendab Yle.

Taotlesin mitu korda väeosas ravile pääsemist ja ainus abi, mida sain, oli rohkem valuvaigisteid. Tekkis tunne, et väga raske haigus jäi välja ravimata. Mitte kõik meist ei taha õppustelt kõrvale hiilida, kuigi nii arvatakse, räägib ta.

Kasper pole erand. Yle-le on Kainuu malevas räägitud mitmest juhtumist, kus pikaajaline palavik ja gripisümptomid on kaasa toonud näiteks kopsupõletiku ja teenistuse katkestamise.

Ühendavaks asjaoluks on see, et arsti külastus on veninud ebamõistlikult pikaks. Ajateenijad tunnevad, et nende muret pole tõsiselt võetud ja neid on halvustatud.

Kaitsevägi tunnistab, et epideemia olukordades ei jätku tervishoiutöötajaid. Muidu ressursse jätkub ja tegevuse täiustamisele mõeldakse pidevalt.

Yle on näinud loos intervjueeritud ajateenijate haiguslugusid.

Kainuu brigaadi staabiülem kolonelleitnant Jukka Vuorisalmi on juhtumitest kuulnud ja ütleb, et neid on kurb kuulda.

Ta peab väljakutseks töötajate arvu epideemia perioodidel. Sellisel juhul lühendatakse vastuvõtuaegu.

Sanitar hindab, kas patsient vajab arsti või saab probleemi ravida kohapeal.

Nendel juhtudel ei ole me saanud hinnangut anda. Põhjuseks võib olla vastuvõtule tulijate suur hulk. See ei ole hea seletus, kuid võib olla põhjus, räägib ta.

Vuorisalmi sõnul mõeldakse pidevalt praktikatele, juhistele ja nende täiustamisele.

Mul ei ole ühtegi head lahendust, mida tuleks kasutada, et ressurssi jätkuks ajateenijate praegusest paremaks teenindamiseks, märgib ta.

Osa ajateenijaid arvab, et neid kahtlustatakse tervisekeskusesse minemise puhul lihtsalt selleks, et nad tahavad vältida näiteks marssimist.

Ma saan sellest murest aru ja tõele au andes peab ütlema, et selliseid ajateenijaid on, aga kindlasti vähemuses, ütleb Vuorisalmi.

Väeosades pakutakse teenuseid üldisel tasemel kiiremini kui tsiviilelus, ütleb Soome sõjaväemeditsiini keskuse välimeditsiini teenindusüksuse ülema asetäitja Richard Lundell .

Kui registreerite end hommikul vastuvõtule, saate üldreeglina pärast sanitari hindamist samal päeval kohtuda kas õe või arstiga. Ma näen, et tavaolukorras on ressursse täiesti piisavalt, ütleb Lundell.

Epideemia olukordades on eesmärgiks leida kõige raskemalt haiged patsiendid, lisab ta.

Soome noormehe Olli kuuenädalane haigustsükkel algas teisel teenistusnädalal. Arstivisiidid tuli teha pühade ajal Kokkolas.

Esimest korda sain väeosa arsti vastuvõtule, kui eraarst oli juba kopsupõletiku diagnoosinud, räägib ta.

Kui Olli pärast diagnoosi Kajaanisse naasis, saatis väeosa arst ta nädalaks koju puhkama.

Haiguse ajal tundsin end kohati lootusetuna. Kui kuues nädal algas, mõtlesin, kui kaua see veel kestab, räägib ta.

Lõpuks lõpetas arst kogu asja ja andis ajateenusest vabastuse, mis oli osaliselt tingitud astmast.

Olli usub, et kui ajateenijate tervisemuresid paremini kuulataks, väheneks tarbetud vabastused.

Noormees Kasper on oma ajateenistuse kogemuses pettunud. Pärast öeldi mulle haiglas, et kui oleks kiiremini reageeritud, poleks ma operatsiooni vajanud, vaid oleksin pääsenud antibiootikumikuuriga, sõnab ta.

Ta julgustab ajateenijaid julgelt enda eest seisma.

Isegi kui keegi võib haigust halvustada või öelda, et proovite õppuseid vältida, ei tasu seda kuulata. Te ei tohiks oma tervisega mängida, räägib ta.

Kodus oli samuti palju muretsemist.

Kasper oli 200 kilomeetri kaugusel ja hakkas tulema sõnumeid, et ta ei saa hingata. Käskisin tal väeosa vastuvõtust abi küsida. See on tõsine asi, kui terve noormees tunneb, et ei saa hingata, ütleb ema Eija.

Kui asi ei edenenud ja poisi seisund aina halvemaks läks, hakati kodus kartma hullemat.

Jah, mu abikaasa ja mina olime mures, kas poiss tuleb elusalt tagasi. See oli tol hetkel väga reaalne mõte, sõnab ema.

Kainuu maleva patsiendiasjade ametnik saab aastas vaid üks kuni viis kaebust ravile pääsemise hilinemise kohta. Sotsiaalkuraator Merja Kompa sõnul on põhjuseks haigushood, mil väeosa ressurssidest alati ei piisa.

Ajateenijate liidul on tervishoiuteenuste osas viimasel ajal kontakte olnud seoses Kainuu brigaadis möllava adenoviiruse olukorraga. Nüüd püütakse parandada meditsiinilist olukorda nii kaitseväes kui ka väljaspool.

On märgatud, et ravile on raskem pääseda ja seda on näha ka väeosades. Nende ressursse tuleks üleriigiliselt parandada, räägib liidu esimees Elina Riutta.