Soome ettevõte arendab muuhulgas hävituslendurite koolitamiseks sobivat virtuaaltehnoloogiat, mida võidakse lähiaastatel kasutada ka Soome pilootide väljaõppes. MTV uudised külastas ettevõtte kõrge turvalisusega tehast Espoos.

Kaheksa aastat tagasi asutatud Soome ettevõte Varjo Technologies, mis arendab virtuaaltehnoloogiat ja toodab nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks mõeldud virtuaalprille, on kiiresti sisenenud rahvusvahelistele kaitse- ja kosmosetööstuse turgudele.

MTV uudised sai tutvuda ettevõtte kõrge turvalisusega tehasega Espoos. Seal valmistatakse muuhulgas virtuaalseid prille, millega saab koolitada näiteks hävitaja- ja helikopteripiloote ning isegi kosmonaute.

Ettevõtte tooteid kasutavad peaaegu kõik maailma suurimad lennu- ja kaitsetööstuse tootjad, aga ka suuremad autotootjad nagu Volvo, Volkswagen, BMW ja General Motors.

Varjo Technologiesi klientideks on ka Lockheed Martin, Airbus, Boeing, BAE Systems, aga ka USA armee ja mitme NATO riigi kaitsejõud. Tehase täpset asukohta turvakaalutlustel ei avaldata.

Siin toodetakse maailma kõrgeima kvaliteediga segareaalsuse seadmeid kõige nõudlikumaks professionaalseks kasutamiseks, ütleb Varjo tegevjuht Timo Toikkanen.

Segareaalsuses kombineeritakse pärismaailm virtuaalreaalsusega.

Tehas avati juba eelmisel, 2023. aastal, kuid avalikkusele anti sellest teada alles nüüd. Varjo väitel suudab ettevõte tehasega vastata kasvavale nõudlusele oma virtuaalsete lahenduste järele kaitseõppes ja simulatsioonis.

USA lennuamet FAA kiitis augusti alguses heaks virtuaalreaalsuse kasutamise pilootide koolitusel ning Varjo prillid on selle osa.

Nüüd on Soome ettevõttel maailma esimese virtuaalprillide tootjana oma toodetele load nii USA kui ka Euroopa Liidu lennuametilt.

USA-s koolitatakse Varjo toodete abil muu hulgas Blackhawki ja Apache helikopteripiloote. Rootsi hävitajate tootja Saab on varem öelnud, et hakkab oma Saab Gripeni lennusimulaatorites kasutama Varjo virtuaaltehnoloogiat.

Endise kaitseväe juhataja ja praeguse parlamendi liikme Jarmo Lindbergi sõnul suureneb Soomes lähiaastatel ka uute hävitajatega F-35 virtuaaltehnoloogiat kasutavate lendurite väljaõpe.

Sellel pole traditsioonilist kaheistmelist koolituslennukit, kus lennuõpetaja tagaistmelt vigadest räägib, sõnab ta.

Seetõttu peavad simulaatorisüsteemid olema nii head, et ainuüksi simulaatorõppega julgeks piloot esimest korda kümneid miljoneid maksvasse hävitajasse istuda, ütleb Lindberg.

Õhujõudude praegused F/A-18 Hornet hävitajad asendatakse 2030. aastaks hävitajatega F-35. Plaani kohaselt lendab esimene F-35 Soome taevas 2026. aasta lõpus.

Lindberg on ise endine hävituslendur. Ta rõhutab, et hävitajapiloote ei saa treenida ainult tehisreaalsusega, vaid kaasata tuleb segareaalsust.

On väga oluline, et need näitaksid ümbritsevat reaalsust justkui kokkusulatatuna, et juht saaks ise oma märkmeid vaadata. See on ülioluline, sõnab ta.

Ja just seda Soome ettevõte arendab.

Hävituslendurite koolitamiseks sobiv virtuaaltehnoloogia nõuab samuti peaaegu ideaalset latentsust.

Hävitajate väljaõppes ja õhuvõitluses on sekund tõeliselt pikk aeg, mis tähendab, et viivitust ei tohi olla. Kui viivitus on liiga pikk, tekitab see väga segaseid olukordi, ütleb Lindberg.

Märkimisväärset kokkuhoidu võib tuua ka virtuaaltehnoloogia, sest hävitaja juhtpuldi juures veedetud tund võib kergesti maksta kümneid tuhandeid.

Pole kütust, pole vaja angaare, pole mehaanikat ega maandumisradasid. Kui need kõik kokku liita, on kokkuhoid märkimisväärne, loetleb Lindberg.

Tegevjuht Toikkanen ütleb, et Varjo on esimene virtuaalprillide tootja, kelle prillid on võrreldavad inimsilma lahutusvõime ehk täpsusega.

Toikkaneni sõnul peab kasutaja prillidega nägema sama hästi kui ta näeb pärismaailmas.

Inimese täiuslik nägemine on vaatevälja keskel umbes 60 pikslit ühe kraadi kohta ja see nõrgeneb väga kiiresti vaatevälja äärte poole liikudes, avab Toikkanen.

Inimsilmale vastav eraldusvõime võimaldab kasutajal näha ka kõige väiksemat teksti ja iga nuppu näiteks lennusimulaatoris.

Lisaks virtuaalprillidele on vaja ka palju tarkvara ja arvutusvõimsust.

Prillid vajavad funktsioneerimiseks suurt hulka ülimalt arendatud ja täpseid algoritme, mida kasutatakse näiteks seadme positsioneerimiseks ja silmade jälgimiseks, räägib Toikkanen.

Varjol on tootmises juba neljanda põlvkonna virtuaalsed prillid. Tegevjuht on tuleviku suhtes optimistlik.

Meil ​​on juba praegu märkimisväärsed kliendid üle maailma ning tootmismahud ja ärimahud kasvavad. Tulevikuväljavaated on väga paljulubavad, sõnab ta.