Kemi tselluloosi vedava Hiina laevafirma Cosco laevad võivad olla julgeolekuohuks. Laevade vastu on huvi tundnud kaitsepolitsei ja sama Hiina laevafirma eest hoiatab ka Norra enda sadamavõimusid.
Cosco on üks maailma suurimaid laevafirmasid ja kuulub Hiina riigile, vahendab Yle.
Cosco Shippingu hiiglaslikud tselluloosilaevad on Kemi uue tselluloositehase merevedudega tegelenud eelmise, 2023. aasta lõpust. Meremeeste ametiühing on imestanud, kuidas on võimalik, et Soome suurima tselluloositehase transpordiga tegelevad hiinlased, kuigi vähemalt sõnavõttudes on olnud soov vabaneda liigsest sõltuvusest Hiinast.
Kemi sadama tegevjuht Markku Rautio kinnitab, et on kaitsepolitseiga Hiina laevafirmast rääkinud. Cosco laevu jälgitakse rohkem kui teisi Kemi Ajose sadamasse tulevaid laevu.
Olen andnud sadamajärelevalvetele juhiseid, et laevapersonali liikumist tuleb kontrollida, sõnab ta.
Rautio sõnul on laevafirma laevad olnud erilise järelevalve all kogu nende kasutamise ajal. Tavaliselt jälgitakse sadamas liikumist valvekaamerate ja eraldi valvuritega, kuid Cosco puhul on valmisolekut tõstetud.
Mida see täpsemalt tähendab, Rautio ei avalda.
Otsus suurema järelevalve kohta on tehtud Rautio otsusega ja ta on asjast kaitsepolitseiametit Supot teavitanud. Ta rõhutab, et Supoga teeb sadam tavapäraselt koostööd, nt seoses sadama personali turvalisuse hindamistega. Rautio sõnul nn lääne liidu laevadel ei ole Hiina laevaga samasugust kontrolli.
Cosco võtavad Metsä Groupi tselluloosi Kemist peale iga kuu. Metsä Groupis pole julgeoleku küsimused päevakorda tulnud, ütleb logistikadirektor Veli-Matti Passinen. Ka ametivõimud pole ettevõttega suhelnud.
Kemi sadama strateegiline asukoht kogu Põhja-Soome julgeoleku seisukohalt on esile kerkinud seoses NATO liikmelisusega. Kemi Veitsiluoto tehasepiirkond on üks valitsuse poolt määratud ja USA-le kasutamiseks avatud sõjaväealadest.
Norra julgeolekuasutused on hoiatanud Hiina ettevõtetele nagu Cosco tellimuste andmisest, sest koos nendega suureneb ka risk välisriikide luuretegevusele.
Praegu soovib Cosco tihendada koostööd põhjas asuva Norra Kirkkoniemi sadamaga. Sadama vastu on huvi tundnud ka paljud teised Hiina ettevõtted. Norra justiits- ja julgeolekuministri avalduse kohaselt ei luba valitsus Hiina ettevõtete tugevamat kohalolekut Kirkkoniemis, kui riigi julgeolek pole esmalt tagatud. NRK hinnangul on tõenäoline, et piiranguid võetakse ette ka teistes Norra sadamates.
Norra avalik-õigusliku ringhäälingu NRK teatel on riigi majandus- ja kalandusministeerium saatnud Kirkkoniemi sadamavõimudele sel teemal mureliku kirja. Kiri on seotud Norras kehtiva ohutusseadusega, mis kehtib kõikidele Norra sadamatele.
Kirjas märgitakse, et sadama teatud osad võivad olla riigi julgeoleku seisukohalt eriti olulised ja vajada täiendavat kaitset. Samuti tuleb ministeeriumi hinnangul kaaluda, kas teistele sadamaga seotud operaatoritele peaks kehtima ohutusseadus.
NRK on varem teatanud Cosco ja Kirkkoniemi sadama juhtkonna kohtumistest Cosco Helsingi esinduses Soomes. Hiina ettevõttel on Soomes oma tütarettevõte, mis asutati 1995. aastal.
Cosco laienemist ja sellega kaasnevaid võimalikke julgeolekuohte on uuritud maailma eri paigus. Näiteks Kreeka suurim sadam Pireus kuulub täielikult Hiina laevafirmale.
Jyväskylä ülikoolis luuret õpetav erukolonel Jyrki Isokangas teeb vahet, kas tegemist on sadamat külastava Hiina laevaga või soovib Hiina laevafirma näiteks Põhjamaade sadamas kinnisvara rentida või ehitada.
Muidugi annab alaline kohalolek selleks luuretegevuseks paremad võimalused, sõnab ta.
See ei välista, et mõnes olukorras võib ohuks olla ka sadamat külastav laev. Isokangas ei oska hinnata, kui suur on Hiina luurehuvi Soomes.
Ma arvan, et Hiina luuret huvitab natuke kõik. Samuti on tal laialdased võimalused info kogumiseks, sest nende seadusandlus on selline, et iga Hiina ettevõte on kohustatud vajadusel Hiina luurele infot tootma.
Samas tuletab Isokangas meelde, et iga Hiina laev ei ole loomulikult luurelaev.
Mis puutub Hiina huvisse Kirkkoniemi vastu Venemaa poolel, siis Isokangase hinnangul on see seotud pigem Arktika piirkonna kui Venemaaga.
Hiina ja Venemaa on põhimõtteliselt sõbralikud riigid, kuid Arktika piirkonnast rääkides võivad huvid ristuda. Nägin, et huvi on seotud Hiina püüdega saada Arktika piirkonnas ruumi ja mõjuvõimu, sõnab ta.
Norra ja Rootsi julgeolekuasutused on oma analüüsides väitnud, et nii Hiina kui ka Venemaa suurendavad luuretegevust põhjapiirkondades.
Norra politsei turvateenistuse PST hinnangul võivad tsiviillaevad täita põhjamerealadel kahetist rolli ehk koguda samal ajal infot NATO riikide sõjalise võimekuse ja ranniku infrastruktuuri kohta.
