Helsingi politseijaoskonna ülemkomissar Jarmo Heinonen ütles, et parlamendihoone sambad värviti punaseks lühikese aja jooksul. Selleks kulus vaid paarkümmend sekundit. Selleks kasutati võimsat survepihustit, millega punast värvi pritsiti kõrgele kuni sammaste keskpaigani.

Esialgse info põhjal tundub et tegemist võib olla läänenaabri seltskonnaga, mingil moel keskkonnameelse seltskonnaga. Mingi silt oli seal välja pandud, kus võib-olla oli juttu turbast, rääkis Heinonen.

Ta täpsustas, et politsei praeguse arusaama järgi on suurem osa teo toimepanijatest Rootsi kodanikud. Asi on veel uurimisel, vahendab Iltalehti.

Täielikku kindlust kõigi kohta pole, kuid esialgne informatsioon on selline, et suurem osa tegijatest on Rootsi kodanikud, ütles ülemkomissar.

Osaliselt toetab seda muidugi ka see, et esialgsetel andmetel oli seal mingisugune rootsikeelne silt, mis rääkis turbast.

Kohal viibinud Iltalehti fotograaf teatas, et meeleavalduse esindaja sõnul on asja taga Rootsi kliima-aktivistide rühmitus Återställ Våtmarker ja Soome vastav grupp Elokapina.

Parlamendihoone sambad määriti tänase kolmapäeva 25. septembri varahommikul punase värviga üle. Teo toimepanijad jäid pärast juhtunut sündmuskohale. Heinoneni sõnul on neid kümmekond. Politsei pidas kahtlusalused kinni.

Nüüd saame teada, millist kahju on tekitatud ja milliste kuriteo nimetustega alustame. Teatud andmetel võib tegu olla vees lahustuva värvainega, mis asja mõjutab, sõnas ülemkomissar.

Teate kohaselt uurib Helsingi politsei praegu juhtumit kui kahju tekitamist. Kriminaalkoodeksi järgi võib tegemist olla ulatusliku kahju tekitamisega, kui tekitatakse „oluline kahju konkreetse ajaloolise või kultuurilise väärtusega varale”.

Ulatusliku kahju eest võib karistada maksimaalselt nelja-aastase vangistusega ja minimaalselt neljakuulise vangistusega. Väiksema kahju eest ulatub karistuse skaala rahatrahvist kuni aastase vanglakaristuseni.