Tänapäeva koolide suurim probleem on rahutus. Nii arvab aastaid Helsingi piirkonna algkoolides asendusõpetajana tegutsenud õpetaja Jari Laakso.
Õpilasi ei huvita miski ja vägivalda on uskumatult palju. Austus teiste vastu on täiesti olematu, igaüks teeb, mis talle meeldib. Mul on vastik, kui mõtlen, milline oli kool siis, kui ma ise seal käisin, räägib õpetaja.
Käitumishäired koolides tõusid taas kõneaineks pärast seda, kui asendusõpetajana töötav Matias Nieminen rääkis väljaandele Helsingin Uutiset oma kogemustest.
Sööma minnes trügitakse järjekorras vahele. Sööklas tõmmatakse taldrikutele suur hulk nagitsaid või lihapalle, nii suured portsud, et isegi täiskasvanud inimene ei jaksaks neid ära süüa. Lisandeid ei võeta üldse. Üleliigne toit visatakse prügikasti. Sööklas kostab kisa, kirjeldab Jari Laakso põhikooli igapäevaelu.
Olen teinud sadu tööotsi. Eelmise aasta lõpus hakkasin mõtlema, kas sellel on mõtet, kui tunnen end alati halvasti, räägib Laakso.
Laakso sõnul on koolide nõuded vähenenud. Lapsed edenevad õpingutes ilma vajalike põhioskusteta.
Hea käitumise eest saab kümme minutit mobiiltelefonis mängitud mänguaega, kuigi hea käitumine peaks olema iseenesestmõistetav, ütleb Laakso.
Kisa on koolides kohati nii vali, et on näha, kuidas õpetajad kannavad kuulmiskaitseid, räägib Laakso. Rahutuid põhikoolitunde vaadata on kurb.
Õudne on vaadata, kui kergesti rusikad käiku lähevad. Praegune pilt näitab, kuhu olukord noorte täiskasvanuks saades läheb.
Probleeme tekitavad tegurid on Laakso hinnangul avatud klassiruumid, suured klassisuurused ja migratsioon.
Ma ei tahaks migratsiooni halvustada, aga koolides on nii palju erinevaid rahvusi. Olen käinud tundides, kus pärast enda tutvustamist ei öelnud keegi midagi. Sain aru, et keegi ei räägi soome keelt – ega isegi inglise keelt, räägib Laakso.
See ei ole kellegi huvides. Lapsel pole mõtet kooli tulla ja ka õpetajale pole see ideaalne koht, sõnab ta.
Avatud klassiruumid on Laakso arvates ilus idee, kuid muudavad tunnid rahutuks. Kui keegi liigub teisel pool pleksiklaasist aknaid, peatub kogu muu tegevus, samal ajal kui õpilased möödujat jälgivad.
Omal ajal tagas mu enda koolipink mulle turvalisuse. Tänapäeval neid ka pole, ainult klassi tagaosas on eraldi kastid.
Erinevate koolide vahel on suured erinevused. Laakso ütleb, et mõni kool tunneb end linnumajana, kus on imeline töötada. Asjad on ilmselt hästi, kui suurimaks probleemiks on Jannel puuduolev kustutuskumm.
Kurb, et paar õpilast võivad rikkuda kogu klassi tuleviku. Peaks olema karmim distsipliin ja karmimad otsused, rohkem tuleks jätta õpilasi pärast tunde. Probleemidega tuleks tegeleda aegsasti, sõnab õpetaja.
Laakso ütleb, et ta on rahuliku loomuga ja võtab meelsasti vanematega ühendust, kui tunnis tekivad probleemid.
Kõik algab kodust. Õpetajad ja koolid annavad kindlasti endast parima. Vanemate vastutus on kõige tähtsam, sõnab ta.
Koolis on praegu noori, kes kooli ei kõlba, ütleb kutsekooli õpetaja Mikko Kotiranta.
Sellist terminit võib kasutada. Seda küsimust käsitletakse tänapäeval rohkem. Seda võib vaadelda kui õpiraskusi, aga ka üldist rahutust. Puudumisi on palju. Meeleolu on raske, ütleb Kotiranta.
Tehnilistele aladele õppima läinud õpilastel võib raskusi tekkida näiteks matemaatilise valmisolekuga.
Ei oska lugeda, võib-olla ei saa arugi, sõnab õpetaja.
Osa koolimaailma raskustest võib tuleneda koroonaajastu karantiinidest, kahtlustab Kotiranta.
Kutsekooli minejad olid karantiini alguse ajal viiendas klassis. See hakkab nüüd välja paistma. Võib-olla kestab see veel paar aastat ja siis tasaneb, märgib ta.
Kotiranta sõnul on tema vahel esimene, kes on noorel käskinud õigel ajal koolis olla.
Teatud õpilased pole sellega harjunud, kuigi nad on 15–16-aastased. Paar aastat tagasi rääkis mulle üks õpilane, et keegi pole talle varem öelnud, et ta peaks mingil kellaajal kuskil olema, imestab Kotiranta.
Koolimaailmas vajab õpetaja väga palju tööriistu, ütleb Kotiranta. Kotiranta ütleb, et suhtleb tihti noorte eestkostjatega, näiteks puudumiste põhjuse kinnitamiseks.
Kotiranta arvates on mobiiltelefoni kasutamise keelamine olnud selge edasiminek. Koolid on saanud vahendid mobiiltelefonide häiriva käitumise väljajuurimiseks, mis väljendub rahulikumates tundides.
Eelmisel aastal oli olukord võimatu, kui õpilased tegid, mida tahtsid. Nüüd juhendab õpetaja, millal tohib mobiiltelefoni kasutada ja sellest on kinni peetud, sõnab ta.
