Ukraina nõuab Venemaalt lahkumist kõigilt okupeeritud aladelt. Plaani on teoreetiliselt toetatud, kuid seda peetakse ebareaalseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitleb sel nädalal USA-s oma rahuplaani. Zelenski nimetab oma rahuplaani võiduplaaniks. Sellel on neli alussammast ja nende sisu on Soome rahvusvahelise poliitika eksperdi Risto E. J. Penttilä hinnangul „pettumust valmistav”.
Vana plaan, ei midagi uut, ütles Penttilä täna neljapäeval 26. septembril MTV hommikusaates.
Plaani eesmärk on sama, millest Ukraina on rääkinud praktiliselt Vene sissetungi algusest peale.
Ukraina nõuab kõigi Vene vägede väljaviimist Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud aladelt. Lisaks soovitakse panna Venemaa juhtkond vastutama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees ebaseaduslikult alanud agressioonisõja eest.
Rahvusvaheline üldsus on Ukraina eesmärke meeles pidanud oma pidulikes kõnedes. Ekspeaminister Sanna Marini avaldus „väljapääs konfliktist on Venemaa lahkumine Ukrainast” võttis 2022. aasta oktoobris kokku lääneriikide teoreetilise toetuse.
Eelkõige on kogu sõja vältel sageli kritiseeritud Euroopa suurriikide praktilist toetust. „Liiga vähe liiga hilja,” resümeerib Risto E. J. Penttilä.
Sõjalised eksperdid ja Lääne sisering on pidanud Ukraina avalikke ambitsioone ebarealistlikuks alates vähemalt Ukraina vastupealetungi täielikust läbikukkumisest möödunud, 2023. aasta suvel.
Venemaa on ka korduvalt andnud mõista, et tal ei ole kavatsust vallutatud Ukraina aladelt taganeda. Vene väed hõivavad umbes viiendiku Ukraina pindalast.
Oma eesmärkide saavutamiseks vajab Ukraina enda sõnul nelja asja.
Esimene neist on luba kasutada Venemaa poolel kaugrelvi. Asi on pikalt üleval olnud ja selle muster tuttav. Varem pidi Ukraina tegema pikka aega lobitööd nii lääneriikide lahingutankide kui ka hävitajate pärast. See sai lõpuks mõlemad.
Mitmed riigid, sealhulgas Soome on andnud loa nende kingitud relvade kasutamiseks Venemaal piiranguteta. Pikamaarelvade annetajad, eriti USA on seni sellele soovile negatiivselt reageerinud.
Teiseks tahab Ukraina julgeolekugarantiid ehk praktikas lubadust, et Lääs tuleb appi, kui Venemaa üritab tulevikus uuesti Ukrainat rünnata.
Turvagarantiid on mitmes mõttes problemaatiline teema, ütleb Penttilä.
Vaevalt et USA Kongressis läbi läheksid ranged kirjalikud turvagarantiid, hindab Penttilä. Teisest küljest on Ukrainal halvad kogemused lahtiste lubadustega, sest need unustatakse reaalsuse saabudes.
Ka Ukraina rahuplaani kolmas osa on tugevalt seotud julgeolekugarantiidega, kuna riik nõuab selget võimalust saada kaitseliidu NATO liikmeks.
Venemaa on sellele vastu ja NATO ei võta sõdivaid riike oma liikmeteks.
Ukraina rahuplaani neljas sammas on lubadus jätkata sõjalist abi Ukrainale ka edaspidi.
Zelenski soovib, et Ukrainast saaks sõjaliselt nii võimas riik, et isegi ümberrelvastatud Venemaal poleks soovi pärast võimaliku rahu sõlmimist suurrünnakut teha.
Rahuplaanist räägitakse sel nädalal üksikasjalikult vähemalt USA presidendile Joe Bidenile, Demokraatliku Partei presidendikandidaadile Kamala Harrisele ja vabariiklaste kandidaadile Donald Trumpile.
Avalikkuses on palju juttu selle kohta, kellest tegelikult sõltub Ukraina võime sõda jätkata. Ilma USA massilise toetuseta on Ukraina praegusest olukorrast palju suuremas hädas.
Risto E. J. Penttilä usub, et Zelenskil on kiire. Hirm ja mure Donald Trumpi valimise pärast USA presidendiks on Ukrainas suur. Trump on andnud mõista, et presidendina sõlmib ta Venemaa ja Ukraina vahel rahu nii kiiresti kui võimalik. Trump ei taha jätkata Ukrainale kallite toetuste pakkumist.
Ukraina jaoks on sõjaolukord raske. Ukraina pole leidnud võimalust peatada Venemaa rünnakut Ukrainas Donetski oblastis, mis on praktiliselt jätkunud kogu alanud aasta jooksul. Praegu käivad lahingud nii varemeis Vuhledari linna kui ka strateegiliselt kriitilise keskuse Pokrovski pärast.
