Venemaa vasturünnak Kurski oblastis ei ole veel mastaapne, kuid võib selkeks kujuneda, hindab Soome asjatundja.
Venemaa vastupealetung Kurskis on „karm” ja põhjustanud „koleda tagajärje”, hindab Pasi Paroinen Ukraina sõja olukorrakaarti pidavast ühendusest Black Bird Group.
Rünnakust avaldatud videote põhjal ründab Venemaa ukrainlasi oma armee parimate, dessantväelaste ja merejalaväelastega.
Enne sõda olid need eliitväed ja tänapäevalgi kasutatakse neid vaatamata kaotustele just sellisteks hetkedeks, kui trass tuleb avada, rääkis Paroinen MTV uudistele.
Nii Vene dessantväelased kui ka merejalaväelased on tavaliselt varustatud ründe- ja lahingutankidega, st väga raske varustusega.
Erinevatel andmetel on Vene Kurski vastupealetung suunatud Kurski oblasti vasakule küljele Snagosti külale ja selle ümbrusele.
Võimalik, et Vene väed kasutasid rünnakul ära nende ehitatud uut silda, oletab Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus reporter Mark Krutov satelliidipiltide põhjal.
Paroinen usub, et Venemaa on sarnaseid mehhaniseeritud üksustega rünnakuid sooritanud rohkem. Nende kohta pole lihtsalt ühtegi kaadrit avaldatud ja tõenäoliselt ei tule ka.
Paroineni sõnul on Venemaa rünnaku keskne eesmärk avada maismaaühendus Seimi jõest lõuna pool asuvate Vene üksustega, kelle positsioon muutus keeruliseks pärast seda, kui Kurski oblastit rünnanud Ukraina väed purustasid jõge ületavad sillad.
Vene väed ei olnud tegelikult blokeeritud, kuid olid varustuse seisukohalt probleemses kohas. Venemaa püüdis olukorda parandada pioneeride ehitatud pontoonsildadega, mida Ukraina püüdis jõudumööda hävitada.
Venemaa ei ole Kurski oblastis veel alustanud ulatuslikku kontsentreeritud vastupealetungi. See võib aga kohe-kohe alata, hindab Paroinen.
Paroineni sõnul viitab sellele ka asjaolu, et Venemaa on koondanud piirkonda märkimisväärsel hulgal sõdureid.
Edu korral annab see rünnak Venemaale võimaluse ohustada Ukraina kaitse tuuma, eriti kui Vene väed tungivad sügavamale Ukraina poolele, jätkab Paroinen.
Venemaa Kurski vastupealetungiga silmitsi seisvate Ukraina vägede osas pole täielikku kindlust.
Paroineni sõnul tundub aga, et Venemaa rünnaku põhilöögi on saanud Ukraina regionaalkaitsejõud.
Nad toetasid üsna edukalt Kurski pealetungi Ukrainas, keskendudes rünnaku läänepoolse külje kaitsmisele, ütleb Paroinen.
Nüüd, kui nad on kaitsepositsioonil, ei ole neil ikka veel piisavalt raskerelvi. Kõigest on üsna suur puudus, jätkab ta.
Regionaalkaitsejõud on Ukraina relvajõudude „relvastuse ja varustuse osas toiduahela saba otsas”, sõnab Paroinen.
Ukraina vägede olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et neil pole ilmselt olnud võimalust oma positsioone kindlustada.
Tõenäoliselt on see kaevik-ja-mees tüüpi lahendus, eriti eesliinil. Droonide ja suurtükiväe ohus olles on raske korralikult positsioone kindlustada, hindab Paroinen.
Sotsiaalmeedias ringlevad ka mitmed videod, millel väidetavalt on kujutatud Vene sõdureid eskortimas vangistatud Ukraina sõdureid. Pole teada, kas videos on sama vangide gruppi mitu korda näidatud.
Kinnitatud teavet lahingute kohta on vähe. Ei ametlik Ukraina ega Venemaa kaitseministeerium pole väidetavat rünnakut kommenteerinud.
Tšetšeenia Ahmati vägede komandör Apti Alaudinov väidab, et Venemaa on Kurski oblastis tagasi vallutanud kümmekond asulat, edastab Vene riiklik uudisteagentuur TASS.
Olukord on meie jaoks hea, ütles Alaudinov TASS-ile.
Samuti väidab Venemaa kaitseministeerium, et Vene väed tabasid Kurski oblasti külades mõnda Ukraina üksust. Kaitseministeerium aga vasturünnakut otseselt ei kommenteerinud.
Samal ajal on Ukraina sõjaeksperdid ja sõjaväe allikad kirjeldanud olukorda oma vägede jaoks kui keerulist.
Sotsiaalmeedia Telegrami kanalis kirjutava Serhi Sternenko sõnul on Ukraina vägede probleemid Kurskis samad mis igal pool mujal. Piirkonnas võitlevad mitmed Ukraina üksused, millel puudub ühtne juhtimine ja koostöö.
Selle tulemuseks on kaitse „hajutatus ja segadus”, kirjutab Sternenko.
Olukord võib areneda halvasti juhitud kriisiks, märgib Sternenko.
Mõnel juhul on juhtkond reageerinud sõdurite teadetele vastutustundetult. Sellest sai julm nali, kirjutab Ukraina sõdur Stanislav Osman Telegramis.
Venemaa väidete kohaselt üritavad Ukraina väed Venemaa rünnakut häirida, tabades seda küljelt üle piiriala.
Ukraina tungis augustis Kurski oblastisse ja tungis kiiresti nõrgalt kaitstud Venemaa territooriumile. Oma sügavaimas punktis on Ukraina edenenud Kurski oblastis umbes 30 kilomeetri kaugusele.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on väitnud, et Ukraina vägede käes on Venemaa poolel umbes 100 asulat ja 1300 ruutkilomeetrit maad. Venemaa on väitnud, et need numbrid on väiksemad.
Soome Välispoliitika instituudi vanemteadur Ryhor Nizhnikau ütles augusti keskel MTV uudistele, et Kurski pealetung on sümptom Zelenski tüüpilisest „megalugudega” juhtimisest.
Asi pole strateegilises visioonis, vaid taktikalises lahenduses. See muudab seda, kuidas suhtutakse sõtta täna ja homme. See on Zelenski stiil, ütles Nizhnikau.
Zelenski on rääkinud sellest, kuidas Ukraina viib sõja Venemaale, jätkas ta.
Mis on operatsiooni pikaajaline väärtus, on hoopis teine teema, sõnas Nizhnikau.
Palju sõltub sellest, mida Ukraina sellega saavutab. Varem või hiljem tõmbuvad Ukraina väed Venemaalt välja ja see rünnak võib ununeda, hindab Nizhnikau.
Kui Kurski operatsioon ebaõnnestub, analüüsitakse seda hoolikalt. Miks saadeti Venemaale sõdureid moraali tõstmiseks, Ukraina idaosas oleks neid rohkem vaja olnud?, sõnas ta.
Soome riigikaitse kõrgkooli Venemaa grupi spetsialist Pentti Forsström pidas augusti lõpus tõenäoliseks, et varem või hiljem ründab Venemaa Kurski oblastis jõuga.
Kurski okupeerimine pole hea, see tuleb tagasi saada. Ma eeldan, et venelased ründavad Kurski oblastit, lisas ta.
