Siseinfo: Zelenski võiduplaani osa on kutse NATO-sse

eestinen

Ukraina president loodab sõja lõpu kiirendamiseks veenda USA presidenti otsustavalt tegutsema ja võimaldama Kiievil jõupositsioonilt läbirääkimistele asuda, kirjutab kolumnist Sylvie Kauffmann väljaandes Le Monde.

Tundub, nagu poleks 5. novembril toimuvate USA presidendivalimiste kampaania juba piisavalt sürreaalne. Mees, kes arreteeriti pühapäeval, 15. septembril ründerelvaga relvastatuna golfiväljakul, kus Donald Trump oma lemmikspordialaga tegeles, näib olevat ukrainlaste kindel toetaja nende sõjas Venemaa vastu. Ta üritas isegi Ukraina armee ridadesse astuda, kuid edutult.

See võib ameeriklastele tunduda lihtsalt järjekordse süžeepöördena. Ukrainlaste jaoks on see aga täiendav komplikatsioon Ameerika poliitilisel maastikul, mis on siiski otsustava tähtsusega sõja tulemusele, mis on neid ära kurnanud. Selle tulemus muutub üha tungivamaks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas 13. septembril Kiievis Jalta Euroopa strateegia konverentsi avades vajadust sõda lõpetada. „Putin võib aga jätkuvalt taotleda midagi muud peale rahu,” nentis ta.

Järgmisel päeval kordas samal poodiumil imposantse kehaehituse, halli habeme ja lühikeste juustega mees oma sõnadega argumenti: „Me teame, kuidas võidelda, aga me oleme väsinud… Tegelikult me oleme juba mõnda aega kurnatud. Meil ​​pole õigust peatuda. Me vajame abi.” Ukraina ohvitser Serhi Varakine juhib 58. brigaadi drooniüksust. Ta hakkas rääkima sõjast, venelastest, keda ta „ei saa pidada vendadeks pärast seda, mida [ta on] näinud”, kui ühtäkki hakkas ta endast rääkima: „Ma pole peatunud aastast 2016. Olen 44-aastane. Mul peaks olema pere, lapsed ja rinde pildistamise asemel grillifotod.”

Siis jäi ta vait, kui pisarad voolasid tema silmadesse, täpselt nagu varem Pavlo Palissa puhul, kes on neljakümnendates aastates toekas mees, kes näib väsinud ja juhib 93. mehhaniseeritud brigaadi, kui ta rääkis oma meeste kaotusest.

Seda tuleb teha, aga mitte iga hinna eest. Pärast kaks ja pool aastat kestnud intensiivset võitlust võivad Ukraina juhid olla uhked, et on seisnud vastu üsna võimsale sissetungijale. Ometi on nad hakanud kartma lõputu sõja väljavaadet. 6. augustil alanud sissetung Venemaa territooriumile Kurski oblastisse on tõstnud nende lühiajalist moraali, näidates, et nad on suutelised initsiatiivi tagasi võitma.

Nüüd on aeg minna veelgi kaugemale, eskaleerida sõjategevust, et suurendada survet Venemaa elanikkonnale ja selle presidendile, et suruda läbirääkimisi sõja lõpetamiseks. See on põhjus, miks avaldatakse survet tõrksatele lääneliitlastele – peamiselt Washingtonis – et nad toetaksid Kiievile antud relvade kasutamist sügavale Venemaa territooriumile löömiseks. Kuna Ukraina liitlased on väljendanud soovi aidata tugevdada riigi läbirääkimiste positsiooni, on neil aeg oma sõnade toetuseks astuda konkreetseid samme.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski loodab saada USA praeguselt juhilt Joe Bidenilt NATO-ga liitumise kutse enne Bideni presidendiaja lõppu. See võimaldaks Kiievil asuda jõupositsioonilt läbirääkimistesse sõja lõpetamise üle.

Ukraina presidendi võiduplaan näeb ette, et Joe Biden kutsub riigi NATO-ga liituma juba enne Valgest Majast lahkumist eeldusel, et liitumine toimub pärast sõja lõppu.

Zelenski ei soovi, et talle surutaks peale mingeid sundotsuseid, mistõttu on ta välja töötanud oma rahuplaani, mille kavatseb lisaks Bidenile esitada ka Kongressile ja vabariiklaste presidendikandidaatidele Donald Trumpile ja Kamala Harrisele.

Samas väidetakse, et Biden kui külma sõja mees on veendunud, et Ukraina liitumine alliansiga viib III maailmasõjani. Seetõttu leiab ta, et Ukraina riiki tuleb aidata mõõdukalt, vältides eskaleerumist.

Zelenski võib julgustada Valget Maja avaldusega, et Biden on otsustanud kasutada oma presidendiks jäänud nelja kuud „selleks, et panna Ukraina võiduks parimasse võimalikku positsiooni”.

Zelenski rahuplaani eesmärk on rahu saavutamine, lisaks aga tugevdada Ukrainat pärast rahulepingu sõlmimist.

Kommentaarid
(Külastatud 506 korda, 118 külastust täna)