Saksamaa on lõpuks välja tulemas majandusliku leina esimesest etapist: eitusest.

Pärast aastatepikkust silma kinni pigistamist selle ees, mida muu maailm selgelt näha võib, hakkavad sakslased aeglaselt leppima tõsiasjaga, et nad on sügavas hädas, kuna nende majandusapokalüpsise neli ratsanikku tulevad nähtavale: suurtööstuse väljaränne, kiiresti halvenev demograafiline pilt, lagunev infrastruktuur ja uuenduste nappus, vahendab Politico.

Kui sakslased on viimastel aastatel olnud hõivatud migratsiooni ja Ukraina sõjaga, siis nende majandus on vaikselt kokku varisemas. Majanduslik halb olukord õhutab kartusi, et riik võib näha veelgi rohkem kaldumist poliitilistesse äärmustesse. Kantsler Olaf Scholzi koalitsiooni, mida takistavad põhiseaduslikud kulutuste piirangud, mis muudavad valitsusele ambitsioonikate majandusstiimulite ettevõtmise võimatuks, on kimbutanud sisetülid ja näib, et ideed, mida teha, on otsa saanud.

Kuigi majandusraskused on kimbutanud sakslasi juba mõnda aega, on need ootamatult esiplaanile tõusnud pärast hirmutavaid majandusuudiseid, mis hõlmavad Saksamaal asuvate suurte ettevõtete, sealhulgas Volkswageni ja Inteli tehaseid. Kui sakslastel paluti järjestada riigi „kõige olulisemad probleemid”, paigutasid sakslased hiljutises avalik-õiguslikus televisiooni uuringus majanduse migratsiooni järel teisele kohale.

See on halb uudis Scholzile ja tema kolmeparteilisele koalitsioonile. Juba enne hiljutisi majandusprobleeme oli ta pälvinud Saksamaa juhi madalaimad toetusreitingud, mis eales registreeritud. Vaid 18 protsenti sakslastest on Scholzi töö tulemustega rahul. Võrdluseks: Angela Merkeli madalaim tase tema 16-aastase ametiaja jooksul oli 40 protsenti. Tema eelkäija Gerhard Schröder saavutas põhja 24 protsendiga.

Scholzi ähvardab sel pühapäeval veelgi suurem alandus paremäärmuslaste järjekordse võimaliku võidu näol idapoolsetel piirkondlikel valimistel, seekord tema koduliidumaal Brandenburgis. Scholzi vasaktsentristlik Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) on Brandenburgis valitsenud alates Saksamaa taasühendamisest. Kuid küsitlused näitavad, et seal juhib paremäärmuslik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kui paremäärmuslus võidab idas taas, nagu see võitis selle kuu alguses Tüüringis, tähendaks see Scholzi juhtimise järjekordset kaotust, mis süvendab spekulatsioone, et tema nõrgenenud koalitsioon ei kesta kuni järgmiste föderaalvalimisteni, mis on kavandatud aasta pärast.

Viimased majandusnäitajad ei aita Scholzi võimalusi kindlasti parandada. Saksamaa on juba praegu G7 nõrgim majandus.

Vaid 15 aastat tagasi, kui suur osa läänest oli endiselt finantskriisist taastumas, nägi Saksamaa välja, nagu oleks ta avastanud püsiva õitsengu koodi. See suutis kompenseerida nõrkust USA-s ja Euroopas, suurendades eksporti Hiinasse, kus nõudlus kapitalikaupade järele püsis tugev. Enam mitte.

Sõltuvus 19. sajandi tehnoloogiatest nagu kemikaalid ja masinad ning tohutu digitaalne puudujääk ei võimalda Saksamaal konkureerida. Olles kunagi koduks mõnele juhtivale ülemaailmsele ettevõttele alates BMW-st kuni Adidaseni, on riik üha enam kriisis. Näiteks maailma 100 kõige väärtuslikumast ettevõttest on ainult üks – tarkvaraarendaja SAP – Saksa oma.

Saksamaa kõrgetasemelise insenerisektori suureks meelehärmiks on hiinlased järele jõudnud ja sõltuvad vähem „Made in Germany” kahanevast maagiast. Samal ajal on Ameerika agressiivse tööstuspoliitika ja leidlikkuse surmav kombinatsioon pannud sakslased üha ebasoodsamasse olukorda USA-s. Tesla – ettevõte, mida Saksa autojuhid kunagi pilkasid, on nüüd väärt kui neli korda rohkem Saksa autotööstus kokku. Lisaks on Hiina tarbimiskulutustega hädas.

Värskeim Saksa hukatus sai alguse esmaspäeva hilisõhtul, kui USA kiibihiiglane Intel teatas, et ta paneb seisma oma kavandatud 30 miljardi euro suuruse laienemise Saksamaale. Investeering, mis lubas luua 3000 töökohta, oleks olnud välisfirma poolt Saksamaa ajaloo suurim investeering. Kuigi Intel ütles, et projekt lükkub edasi „ligikaudu kaks aastat”, pole garantiid, et see kunagi teoks saab.

Inteli samm, mida Saksa tabloid Bild nimetas „Chip Flopiks”, järgneb selle kuu alguses uudistele, et Volkswagen kaalub esimest korda oma 87-aastase ajaloo jooksul Saksamaal tehaste sulgemist. Autogigant koos ülejäänud Saksamaa kunagi kiidetud autotööstusega investeeris aeglaselt elektrisõidukitesse ja on püüdnud järele jõuda sellistele nagu USA rivaal Tesla ja Hiina BYD. Nüüd on see raske.

Volkswageni juhtkonna paljastus, et suured kärped on tõenäoliselt vältimatud, raputas Saksamaa kollektiivsest eitusest välja. Kuigi Saksamaa majandusandmed on juba mõnda aega olnud kehvad – riik on olnud pikaajalises stagnatsioonis, mis algas 2020. aastal –, ei võetud seda tõsiselt, sest tööhõive püsis tugev.

Kuid see ei pruugi enam kaua nii olla. Tundub, et majandusväljavaated lähevad ainult süngemaks. Nagu kõrgelt tunnustatud Münchenis asuv majandusinstituut Ifo hiljuti märkis: „Saksamaa majandus on kriisis.”

Lisaks Saksamaa ees seisvatele tõsistele väljakutsetele nagu kiiresti vananev ühiskond ja tööjõu madal tootlikkus, on riiki tabanud rängalt ka tsüklilised arengud, sealhulgas Hiina majanduse aeglustumine ja kodumaiste tarbimiskulutuste langus.

See tähendab, et tööpuudus, viivitusega majandusnäitaja on siiani püsinud üsna tagasihoidlik. Augustis jõudis see 6,1 protsendini, mida on 0,3 protsenti enam kui aasta varem. Kuid tööhõivekliima võib kiiresti muutuda, kui VW ja teised suured tööstusettevõtted hakkavad oma tööjõudu koondama.

Need mured ei piirdu ainult autotööstusega. Kuigi Saksamaa energiahinnad on stabiliseerunud pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse, mis katkestas Saksa tööstuse juurdepääsu odavale Venemaa gaasile, nimetavad ettevõtted jätkuvalt kõrgeid energiakulusid ebasoodsaks konkurentsiolukorraks, mida muudavad raskemaks Saksamaa traditsiooniliste tööstusharude karmid keskkonnanormid.

Duisburgis, kus asuvad Euroopa suurimad terasetehased, ootavad töötajaid suured koondamised. ThyssenKrupp, omaaegne riiklik terasetootja ei suuda püsida konkurentsivõimelisena vaatamata valitsuse lubadusest eraldada umbes 2 miljardit eurot toetusi, et hõlbustada ettevõtte ümberkujundamist kõrge CO2-heitega tootmisest.

Valitsuse eesmärk on muuta Duisburg „rohelise” terase keskuseks, asendades kivisöeküttel töötavad terasahjud uutega, mis töötavad vesinikul. Kas see on realistlik eesmärk, on vaidluse küsimus, arvestades, et „rohelise vesiniku” või taastuvenergiaga toodetud vesiniku saamine nõuab suures koguses nii tuult kui ka elektrit, mis on nii kallis kui ka logistiliselt keeruline.

Saksamaa parlamendi SPD fraktsiooni esimees ja Duisburgist pärit Bärbel Bas külastas sel nädalal oma kodulinna terase tippkohtumist, et arutada tööstust puudutavat kriisi. Viidates kümnetele tuhandetele kaalul olevatele töökohtadele rõhutas Bas, et Duisburgi terasekeskusel peab olema tulevik.

„Samuti on kodumaine terase tootmine Saksamaa jaoks hädavajalik,” lisas ta. „Saksamaa ei tohiks selle olulise tooraine osas teistest sõltuda.”

Küsimus on aga selles, kuidas terasetööstus ellu jääb, arvestades täiendavat väljakutset: mahajäänud nõudlust. Saksamaa terasetööstuses töötab umbes 80 000 töötajat, kuid enamik tootjaid on toodangut vähendanud kasvava ülekülluse tõttu, mille põhjuseks on nõrkus Saksamaa auto- ja masinasektoris. ThyssenKruppi aktsia on viimase aastaga langenud ligi 60 protsenti. Eelmisel kuul astus ametist tagasi mitu ThyssenKruppi terase tütarettevõtte juhatuse liiget, sealhulgas endine SPD juht ja majandusminister Sigmar Gabriel, kuna tekkis vaidlus juhtkonna äristrateegia üle.

Paar kuud tagasi tundus, et SPD jaoks ei saa asjad enam hullemaks minna. Juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel saavutas partei halvima tulemuse riiklikel valimistel alates üle-eelmisest sajandist. Selle kuu alguses Saksamaa idaosa liidumaa valimistel kandsid Saksamaa SPD juhitud koalitsiooniparteid suuri kaotusi.

Nüüd tabavad majandusprobleemid eriti rängalt seda, mis on alles jäänud SPD traditsioonilistest tootmise tugipunktidest alates Saksamaa terasepiirkonnast läänes kuni VW baasini Alam-Saksimaal.

See tähendab, et Saksamaa majanduse ümberpööramise ülesanne langeb tõenäoliselt paremtsentristlikule opositsioonile ja Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juhile Friedrich Merzile, kes on praegu kõigist teistest kaugel ees. Sel nädalal teatas endine ettevõtluse advokaat Merz, kellel on tihedad sidemed Saksa äriga, et kandideerib konservatiivide peamise kandidaadina, mis teeb temast tõenäoliselt järgmise kantsleri.

Merz töötab platvormil, et tuua tagasi Saksamaa majanduse vanad head ajad, sealhulgas säästes sisepõlemismootorit ja tõstes tootlikkust. „Me tahame ja peame jääma tööstusriigiks,” ütles ta hiljuti Berliinis.

Kuid arvestades Saksamaa majanduse struktuurseid probleeme, on ebatõenäoline, et ükski osapool suudaks niipea tööstuses pööret esile kutsuda.

Teisisõnu, sakslastel on aeg liikuda oma kunagise suurepärase majanduse tagaleinamise järgmisse etappi: seda tunnistama.