Vähk levib murettekitava kiirusega. Eriti raske on probleem Soomes kiiresti vananeva elanikkonna tõttu. Arenguga tegelemiseks on alustatud riikliku vähistrateegia koostamist, mis peaks lõppema järgmise, 2025. aasta kevadel. Lisaks hoiatab professor heaolupiirkondi kallite kärbete tegemise eest.
Vähiprofessori sõnul vajab Soome hädasti vähistrateegiat, sest ilma lisameetmeteta kasvab vähkkasvajate arv järgmise 10 aasta jooksul hinnanguliselt lausa 30 protsenti, vahendab MTV.
Vananemisest räägitakse palju, kuid vähem sellega kaasnevast „vähitsunamist”.
Soome on jõudmas vähitsunami, eelkõige demograafilise struktuuri muutumise tõttu. Erinevalt enamikust võrreldavatest riikidest pole Soome sellele probleemile seni reageerinud, ütleb vähikeskuse juhataja professor Tomi Mäkelä.
Vähki haigestumuse kasv tundub kiire – 2035. aasta hinnang on metsik.
Kasv on kuni 30 protsenti, mis tähendab, et kui meetmeid ei rakendata, on meil siis 46 000 vähijuhtu aastas, ütleb Mäkelä.
Riikliku vähistrateegia eesmärk on tagada vähihaigetele võrdne ja kvaliteetne ravi üleriigiliselt.
Mäkelä tuletab meelde, et strateegias on oluline investeerida ka vähi ennetusse ja varajasse avastamisse.
Varajane avastamine on teema, millele strateegia peaks keskenduma ja rakendama kõiki olemasolevaid uusi vahendeid, sh vedelbiopsiaid, st seda, et vereproovist on võimalik avastada vähki.
Professor loodab, et strateegias pööratakse tähelepanu ka vähi ühtsele ravile ja seda võimaldavatele meetoditele. Üks neist on molekulaarne profileerimine.
Vähi avastamisel tehakse vähkkasvajast profiil ehk sõrmejälg, millelt on näha, millised geneetilised muutused on toimunud, sõnab ta.
„Mõnikord saab nii leida sobiva ravi ja mõnikord saavad patsiendid osaleda ka ravimiuuringutes, mis toob nii kasu kui ka parandab ravivõimalusi tulevikus,” ütleb Mäkelä.
Soomes peetakse ulatuslikku molekulaarset profileerimist kulukaks ja seda tehakse vähem kui 10 protsendil sobivatest patsientidest.
Selle asemel tehakse näiteks Hollandis ja Norras riikliku programmi raames profiilide koostamist peaaegu kõigile sobivatele patsientidele. Professor Mäkelä loodab ka, et terviklikust riiklikust programmist saab Soome vähistrateegia osa.
Mäkelä hoiatab, mida võib lähikümnendil tähendada praegune hoolekandepiirkondade range kärperežiim.
Kohe säästmiseesmärke seades on väga suur oht, et tehakse otsuseid, mis pikemas perspektiivis maksavad oluliselt rohkem, sõnab ta.
„Ja see kehtib loomulikult ka vähkkasvajate kohta,” ütleb professor.
