NATO hinnangul mängivad tulevases meresõjas senisest suuremat rolli veealused mehitamata ja nutikalt suhtlevad seadmed, nagu droonid, torpeedod ja mobiilsed miinid.

Muutust on konkreetselt näha Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas, vahendab Iltalehti.

NATO allikate väitel on Ukraina suutnud Venemaa Musta mere laevastiku peaaegu kasutuskõlbmatuks muutmiseks kasutada umbes 30 miljonit eurot ja uusimat tehnoloogiat. Ameerika eksperdi sõnul on Ukraina seni uputanud või tekitanud märkimisväärset kahju 27 Vene laevale.

Ukraina operatsioonimudel on olnud erinev NATO riikide merevägede omast, kus 99 protsenti operatsioonidest on tava- ja vaid 1 protsent mittekonventsionaalsed.

Ukraina tegevust seletatakse sellega, et riik kaotas suurema osa oma traditsioonilisest mereväest 2014. aastal, kui Venemaa vallutas Krimmi.

Venemaa agressioonisõja alguses 2022. aastal pidi Ukraina oma mereoperatsioonid peaaegu puhtalt lehelt ümber mõtlema. Raha ja ajagraafik on olnud väljakutseks ka Ukrainale, sest Venemaa vastu pidi saama odavalt ja kiiresti tegutseda.

Ukraina õpetussõnade järgi kaaluvad paljud NATO riigid praegu, milline on tulevase laevastiku kõige optimaalsem vorm ja milline peaks olema järgmine laevapõlvkond, kui tehnoloogia areneb hüppeliselt ja odavad uued võimed võivad hävitada väärtuslikke laevu, mis maksavad sadu miljoneid eurosid.

NATO riikide merevägedes on vananenud laevad traditsiooniliselt asendatud samalaadsete uute või suuremate laevadega.

Seda tehakse ka Soomes, kus praegu ehitatakse nelja uut mitmeotstarbelist korvetti, mille hinnaprognoos on hetkel kokku 1,45 miljardit eurot. Esialgu lubati, et laevad lähevad maksma 1,2 miljardit, kuid nii ei läinud.

Uued laevad peavad valmima 2029. aastaks.

Kaitseväe hinnangul on uued korvetid võimelised pikaajaliseks meresõiduks, meremineerimiseks, allveesõjaks ja mereühenduste kindlustamiseks. Lisaks on nad võimelised võitlema miinidega ning otsima allveelaevu ja nendega võitlema.

Kriitikute hinnangul soetab Soome Läänemere olude jaoks liiga suuri laevu, mis on Venemaale lihtne sihtmärk, nagu kirjutas Iltalehti varasem toimetaja Olli Ainola oma analüüsis juba 2016. aastal.

Näiteks praegu ehitatakse Portugalis uut tüüpi laevu, millest saab lennukikandja mehitamata droonidele, mis suudavad töötada nii vee all, pinnal kui ka õhus. Sarnaseid droonide toetuslaevu plaanitakse ehitada ka Belgias ja Hollandis.

Seoses Portugalis peetavate NATO õppustega REPMUS 24 küsis Iltalehti Portugali mereväe staabiülemalt admiral Henrique Gouveia e Melolt, kas Soome teeb vea, soetades Läänemerele kalleid korvette või fregatte?

Admirali sõnul on praeguses etapis veel raske asja täpselt hinnata. See taandub tegelikult ühele asjale.

Kui korvette või fregate ehitatakse vanamoodsalt, siis minu kui Portugali mereväe ülema tagasihoidlik arvamus on, et me investeerime traditsioonilistesse süsteemidesse, mis mõne aasta pärast vananevad, ütleb admiral.

Tema sõnul näitab Ukraina tegevus Mustal merel, et „sõjapidamine on muutumas” ning seetõttu tuleb tulevase laevastiku kontseptsioon ümber vaadata ja ühendada traditsioonilised võimed uute asümmeetriliste võimetega, mida tuleks admirali sõnul nüüd eelistada.

Asümmeetriliste võimaluste all peab Gouveia e Melo silmas õhus, pinnal ja vee all kasutatavat, piisava haardeulatusega, vastupidavuse ja autonoomiaga droonitehnoloogiat. Neid võimalusi toetavad traditsioonilised laevad, kus saab droone parandada ja hooldada.

Admiral selgitab entusiastlikult Portugali droonide jaoks uue lennukikandja ehitamise võimalusi.

Merealal saab paigutada droone ja nad saavad peaaegu kogu töö ära teha. Laev kaitseb ja toetab droone logistiliselt ning kui midagi kahtlast avastatakse, siis saab tegutseda juba piirkonnas viibiv laev, räägib admiral.

Ta tunnistab, et väikesel Läänemerel on probleemid ja väljakutsed veidi teistsugused kui laial Atlandi ookeanil, mis on Portugali „kodumeri”.

Olen töötanud ka Läänemerel, mis on hoopis teine ​​piirkond, nii et ma ei saa kindlalt öelda, mis on Soome jaoks parim viis, võtab Gouveia e Melo kokku.