Septembri algusest jõustuvad Soomes mitmed töötuskindlustuse muudatused, mille abil plaanib valitsus töötud tööle saada.
Valitsus on tulevasi töötuskindlustuse muudatusi põhjendanud tööhõive suurendamise vajadusega. Rahandusministeeriumi hinnangul suurendab meetmete kogum tööhõivet enam kui 20 tuhande inimese võrra ja tugevdab seeläbi riigi rahandust sadade miljonite eurode võrra, vahendab Yle.
Meetmete kogum hõlmab ka muid juba selle aasta alguses tehtud töötuskindlustuse kärpeid nagu indeksitõusude külmutamine ja lasteboonuste kaotamine.
Töötukassade ühisorganisatsiooni TYJ tegevdirektor Aki Villman näeb järgmisel nädalal jõustuvaid töötuskindlustuse muudatusi eelkõige kulude kokkuhoiu meetmena.
Need muutused on väga suured ja me saame rääkida olulistest muutustest. Sel aastal muudetakse töötuskindlustust juba kolmandat korda. See tähendab, et karmistatakse tingimusi ja tehakse kärpeid.
Soome suurima töötukassa YTK eriekspert Petja Eklund suhtub aga skeptiliselt näiteks septembri algusest kehtima hakkava astmelise sissetulekupõhise töötushüvitise hõivemõjudesse.
Sama põhiloogika on see, et kui taotleja saab väiksemat töötasupõhist toetust, suureneb stiimul töö vastu võtta. Tuleb aga tõdeda, et toetuste kärpimine ei too kaasa uusi töökohti, sõnab ta.
Edaspidi väheneb töötasupõhise töötushüvitise suurus pärast umbes kahekuulist töötust 80 protsendini täishüvitisest. Umbes kaheksa kuu pärast langeb summa 75 protsendini täishüvitisest.
Töötasupõhine hüvitis ei saa aga olla väiksem kui Kela makstav ligikaudu 800 euro suurune töötutoetus.
Töötasupõhise töötushüvitise astmelisus puudutab väga paljusid inimesi, sest ainuüksi eelmisel, 2023. aastal sai töötasupõhist töötushüvitist üle 260 tuhande inimese. Saajate arv kasvas eelneva aastaga võrreldes viie tuhande inimese võrra.
Villmani hinnangul puudutavad esimeses etapis tehtavad kärped umbes kahte kolmandikku töötasupõhiste hüvitiste saajatest. Teise etapi kärped langevad umbes kolmandikule.
Astmelisuse mõju puudutab aga esialgu vaid isikuid, kes hakkavad sissetulekupõhist töötushüvitist saama pärast septembri algust. Seega ei puuduta see isikuid, kes saavad sissetulekupõhist töötushüvitist enne muudatuse jõustumist.
YTK tegevjuht Auli Hänninen usub, et uued taotlejad märkavad muudatusest tulenevaid majandusmõjusid alles hiljem sügisel. Praegu on YTK-l üle 50 000 kliendi ja iga kuu lisandub 5000 uut.
Oktoobris-novembris hakkavad kehtima muudatused neile, kes nüüd töötuks jäävad. Just siis märkavad inimesed kärbete mõju. Siis on kindlasti palju imestust ja ebakindlust, sõnab ta.
Kõrgharitud inimeste töötukassa KOKO kassajuht Outi Mäki näeb, et töötasupõhise töötushüvitise kärped on eelkõige kulude kokkuhoiu meede. Juuni lõpus oli üle 50 000 kõrgharitud töötu, välja arvatud sundpuhkusele saadetud.
Mäki ei usu, et töötasupõhise töötushüvitise astmelisus tõstaks kõrgharitute hõivet.
Meie liikmed otsivad juba aktiivselt tööd. Neile pole selleks piitsa vaja, märgib ta.
Septembri algusest pikeneb töötushüvitise saamisele õigust andev töötamise tingimus poolelt aastalt aastale. Seega on inimesel edaspidi õigus saada töötasupõhist töötushüvitist pärast aastast töötamist töötukassa liikmena, senise kuue kuu asemel.
Samas kontekstis muutub töötuskindlustuse töötamise tingimus sissetulekupõhiseks. Lihtsalt tööaja kogunemist seega jooksval perioodil enam ei arvestata, vaid töötamise tingimus on täidetud kalendrikuudel makstud palgatulu alusel.
Edaspidi on õigus töötushüvitisele inimestel, kellele on aasta jooksul makstud palka vähemalt 930 eurot kuus. Isikutel, kes teenisid vähem, saab arvestada vaid poolikuid kuid. See eeldab aga vähemalt 465 euro suurust palgatulu kuus.
Loobutakse vanusega seotud töötuskindlustuse eranditest. Kaob omavalitsuste kohustus rakendada üle 57-aastaseid inimesi tööajaga seotud tingimustele vastavale tööle. Ka üle 60-aastaste puhul ei pea edaspidi töötamist soodustavas teenistuses täitma sissetuleku põhise töötushüvitise töötamise tingimusi.
Alates septembri algusest ei täida palgatoetusega töö enam töötushüvitise saamise õiguseks vajalikku töötamise tingimust. Erandiks on aga vähenenud töövõime alusel või üle 60-aastase pikaajalise töötu töölevõtmiseks antav palgatoetus, mille puhul võib osa töötamisest arvestada palgasaaja töötamise tingimuste osana.
