Hooldajapuhkuse kasutamine on Soomes jäänud madalaks. Selles kahtleti juba muudatuse tegemise ajal. Hooldajapuhkuse võimalus lisati töölepingu seadusesse 2022. aastal.
Töötajal on õigus saada töötajaga samas leibkonnas elavale pereliikmele või lähedasele isikliku abi või toetuse osutamiseks viis vaba tööpäeva. Seetõttu saab seda kasutada näiteks arsti vastuvõtule minekuks, haiglast väljakirjutatu ravimiseks või raskesti haige inimese haiglaraviks, vahendab Yle.
Palgata puhkuse saamise võimalus oli seadusandluses varemgi. Läbiviidud reform tugevdas selle saamise õigust.
Näiteks on riigiametites ligikaudu 80 000 töötajat, kuid kahe aasta jooksul on hooldajapuhkust kasutanud vaid 124 inimest. Neljast kolm neist on naised. Keskmiselt on puhkust kasutatud 2,5 päeva.
Paljudes ametiühingutes pole see teema pärast perehoolduspuhkuse kehtima hakkamist kuidagi esile kerkinud. Näiteks teenindusvaldkonna ametiühing PAM ja õpetajate ametiühing OAJ hindavad, et kas pole puhkeaega üldse kasutatud või siis pole tööandjate ja töötajate vahel probleeme olnud.
Hooldajate liidu koordinaator Matti Mäkelä hindab, et hooldajapuhkuse vähesel kasutamisel on mitu põhjust.
Tasustamata puhkus on seadusandluses olemas olnud ka varem ja see reform ei toonud midagi eriti uut. Ka praegu on töökohtadel erinevad tööelu paindlikud võimalused, mida kasutatakse ja selle võimaluse osas valitseb ka täielik teadmatus.
Hooldajate liit leiab, et tugevam õigus võtta lähedase eest hoolitsemiseks vaba aeg oli hea algus muutusteks tööelus.
Jah, avalik sektor peaks sellega kaasa tulema, näiteks selleks, et hooldajapuhkust saaks Kela kaudu töötasupõhisena kompenseerida, näeb Mäkelä.
Septembris parlamendis toimunud hospiitsiseminaril oli näha, et paljudel erakondadel on soov hospiitsraviga seotud probleemidele lahendus leida.
Rahvasaadik Oras Tynkkyneni (rohelised) eestvõttel on vastu võetud otsus koostada seaduslik algatus, mis tugevdaks hospiitsravis viibiva lähedase eest hoolitseja õigust puhkusele ja hüvitisele. Algatuse täpsema sisu kallal alles töötatakse.
Tynkkyneni sõnul on initsiatiiv suunatud sellele, et järgmiseks kevadeks saaks kõigist parlamendirühmadest enam kui saja saadiku allkirjad.
Ka Matti Mäkelä hooldajate liidust loodab, et seadusandlikuks lahenduseks jagub poliitilist tahet, aga ka entusiasmi teema töölepingu läbirääkimistel tõstatamiseks.
Tema sõnul on Soome teiste Põhjamaadega võrreldes maha jäänud, näiteks hospiitsabi osas. Näiteks Rootsis on võimalik saada maksimaalselt 100 vaba päeva 80-protsendilise sissetulekuga.
Paljud eakad muretsevad abi saamise pärast, kui nende seisund halveneb, teenused kaugenevad ning nad muretsevad ka oma laste pärast, kui tuleb palju või kaugelt aidata.
Kui pered on väiksemaks jäänud, ei saa hoolduskohustust tingimata lähedaste vahel jagada.
Tööturul peaks toimuma mingi turgutav elavnemine. Ka seadusandjad peaksid end kokku võtma, et koostöö kaudu muutuks asjad paremaks, sõnab Mäkelä.
Tema hinnangul peaks saama töö- ja hooldajarollid praegusest paremini ühildada.
Nüüd peavad paljud mõtlema, kas nad peavad minema üle osalise tööajaga tööle või lahkuma töölt, kui lähedane vajab abi pikemaks ajaks.
