Pärast seda, kui Venemaa 2022. aastal Ukrainasse tungis, on Ukraina juhid nõudnud, et Venemaa tuleb enne rahukõneluste algust kogu Ukraina territooriumilt välja tõrjuda.
Nüüd, kui Venemaa jätkab lahinguväljal aeglaseid edusamme ja Lääne toetus Ukrainale näitab väsimuse märke, võib Ukrainal tekkida vajadus realistlikule plaanile vähemalt järgmiseks sõja-aastaks, leiavad Euroopa diplomaadid.
Lääs toetab endiselt Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pikaajalist väljakuulutatud eesmärki võtta tagasi kontroll oma territooriumi üle. Kuid mõned Euroopa diplomaadid väidavad, et Ukraina peab oma sõjaaja eesmärkides ja strateegias olema pragmaatilisem. See võib aidata Lääne ametnikel propageerida oma valijatele vajadust suunata relvi ja abi riigile, vahendab Wall Street Journal.
USA välisminister Antony Blinken ja Ühendkuningriigi välisminister David Lammy sõitsid täna kolmapäeval Ukrainasse, et kohtuda Ukraina ametnikega selleks, et arutada, kuidas Ukraina võitu kõige paremini määratleda ja millist abi ta selle saavutamiseks vajab. Viimase kahe nädala jooksul on Kiievis viibinud mitmed teised kõrged USA ja Euroopa ametnikud.
Kõnelused osutavad Kiievi ja Lääne jätkuvale pingeallikale: Venemaa presidendi Vladimir Putini vägede Ukrainast väljaajamise soovi ühildamine sõjalise reaalsusega kohapeal. Euroopa kõrged ametnikud ütlevad, et Kiievile on öeldud, et Ukraina täielik võit eeldab Läänelt sadade miljardite dollarite väärtuses toetust, mida ei saa reaalselt teha ei Washington ega Euroopa.
Blinken ütles teisipäeval, et tema reis on mõeldud osaliselt selleks, et näha „täpselt, kuidas ukrainlased oma vajadusi praegusel hetkel näevad, milliste eesmärkide suunas ja mida saame nende vajaduste toetamiseks teha”. Blinken ütles, et tema ja Lammy annavad aru president Bidenile ja Ühendkuningriigi peaministrile Keir Starmerile, kes seejärel reedel kohtumisel asja arutavad. See võib olla eelmäng sellele, et USA ja Ühendkuningriik nõustuvad Ukraina kaugmaarakettide kasutamisega sihtmärkide tabamiseks Venemaal, kuid ametnikud hoiatavad, et lõplikku otsust pole tehtud.
Washingtonis ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby, et Kiievi-reis ei tähenda Ukraina kõnelustele survestamist. „Kindlasti on siin kõige tõenäolisem tulemus läbirääkimised, kuid millal see juhtub ning millistel tingimustel ja asjaoludel, on president Zelenski otsustada.”
Nii Venemaa kui ka Ukraina on teatanud, et on valmis lõpetama relvarahu või rahuläbirääkimistega, kuigi mõlemad pooled näivad sellistest kohtumistest kaugel olevat. Ukraina on nõudnud, et Vene väed peavad enne läbirääkimiste laua taha minemist Ukrainast lahkuma. Juunis nõudis Kreml Ukrainalt kaotatud territooriumi loovutamist ja täiendava maa loovutamist ning loobumist ambitsioonidest ühineda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.
Lääne ametnikud väidavad, et kuigi Putin väidab, et soovib alustada rahuläbirääkimisi, ei ole see mõeldud heas usus ning Putin usub jätkuvalt, et suudab saavutada Ukraina iseseisvuse purustamiseks vajalikke sõjalisi edusamme, lisades, et Lääne sõjalise toetuse jätkumine on eluliselt tähtis.
Selline diplomaatiline surve toimub enne Zelenski jaoks kriitilist reisi USA-sse. Ta on lubanud sel kuul visiidil USA-sse esitada ÜRO Peaassambleel oma võiduplaani. Zelenski on öelnud, et soovib kohtuda presidendikandidaatide Donald Trumpi ja Kamala Harrisega, et võita nende toetus. Pole selge, kas need kohtumised toimuvad.
„Loodan, et mul on võimalus näidata seda plaani Bidenile ja potentsiaalsetele USA presidendikandidaatidele Harrisele ja Trumpile ning saada tagasisidet,” ütles Zelenski hiljuti Itaalias.
Lääne diplomaadid väidavad jätkuvalt, et USA presidendivalimised on endiselt kriitilised selles osas, kui palju USA abi Ukraina võib lühiajaliselt oodata. Kuid vähesed arvavad, et Lääne toetus võib jätkuda praegusel tasemel veel aastaid.
Zelenski kavandatav uus rahuettepanek on viimane märk sellest, et ta kohandab oma avalikku hoiakut, mis seni on keskendunud kogu Ukraina territooriumi tagasivõitmisele enne rahukõneluste algust. Ukraina, Venemaa ja Lääne ametiisikud on öelnud, et suvel kaalus Ukraina läbirääkimisi Venemaaga üksteise energiataristu vastu suunatud rünnakute piiramiseks.
Hiljutised küsitlused on näidanud rahuläbirääkimisteks valmis olevate ukrainlaste arvu järkjärgulist kasvu, kuid veidi üle poole elanikkonnast on endiselt sõdimise poolt, kuni Ukraina on kogu oma territooriumi tagasi võtnud. Poliitikaanalüütik ja populaarse online-vestlussaate juht Oleksi Kovžun ütles, et tunnistamine, et lahingud võivad lõppeda, kui Venemaa hoiab Ukraina territooriumi enda käes, oleks Zelenski jaoks võimatu poliitiline risk.
„See on poliitiline enesetapp ja seda ei saa juhtuda,” ütles Kovžun.
Briti kaitsevaldkonna mõttekoja Royal United Services Institute’i direktori asetäitja Jonathan Eyal ütles, et Ukrainaga on vaja eraviisiliselt rääkida tema väljakutsetest ja võidu tähendusest.
„Kuid me pole selle lähedal ja peame olema ettevaatlikud, et seda arutelu ei tõlgendataks Ukrainalt tooli alt tõmbamisena,” ütles ta.
Mõned Ukraina lähimad liitlased nagu Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis on juba mõnda aega hoiatanud, et lääneriikide sihikindlus aidata Ukrainal oma territooriume tagasi võita on kadumas. Ta on lisanud oma hääle Ukraina üleskutsele kiirendada sõjalisi tarneid ja leevendada reegleid, mis piiravad Lääne relvade kasutamist Venemaa ründamiseks.
Blinkeni visiit Kiievisse toimub Ukraina jaoks delikaatsel ajal, kui Lääne toetus sõja jätkuvale rahastamisele väheneb ja Ukrainas algab talv. See tuleb ka ajal, kui Vene väed jätkavad aeglase, kuid kuluka edu saavutamist rindel.
Alates aasta algusest on Venemaa pommitanud Ukraina elektrivõrku, suurendades väljavaadet ukrainlaste massiliseks rändeks, kes lähikuudel oma kütmata kodudest põgenevad, ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali mitteresidendist teadlane Eric Green, kes oli kuni eelmise aastani Bideni valitsuse Venemaa valdkonna kõrgeim nõunik riiklikus julgeolekunõukogus.
Kuigi Ukraina üllatuslikku sammu Venemaa territooriumile Kurski oblastis sisenemiseks on Ukrainas tähistatud Putini alandamisena, kasvab Läänes mure, et see võib pikemas perspektiivis kurnata Kiievi kaitsevõimet, ütles Green.
Ukraina ametnikud lootsid, et pealetung sunnib Venemaad Ukraina-sisese pealetungi jaoks kriitilise tähtsusega väed välja viima. Kuid üha rohkem on märke, et Moskva pole õnge läinud ja Venemaa pealetung jätkab Ukraina idaosas strateegilise territooriumi hõivamist.
Rünnak oli „Ukrainale kasulik, sest näitas, et Ukraina suudab endiselt sõdida ja tuua üllatusi”, ütles Green. Kuid Läänes „on mõned ametnikud hakanud lihtsalt palju muretsema, et see on täpselt nagu suhkrulaks, mida hakatakse kahetsema kuue kuni kaheksa nädala pärast”.
Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali uuringute asepresident Andrew Weiss ütles, et Kiievi „partnerid on kindlasti mures Ukraina võime pärast seista vastu täiemahulisele Venemaa sõjalisele pealetungile”. Samas ütles ta, et lääneriikide võime on piiratud, et sundida Ukrainat järeleandmisi tegema, millele ta vastu on.
„Kurski operatsioon on järjekordne meeldetuletus, et ukrainlastel on palju jultumust ja soovi üllatada isegi oma Lääne partnereid,” sõnas ta.
Kuus kuud väldanud võitlus 60 miljardi dollari suuruse sõjalise abi paketile Kongressi toetuse saamiseks pingestas Zelenski ja Bideni administratsiooni vahelisi suhteid. Saksamaa kärpis eelmisel kuul Ukrainale 2025. aastaks kavandatud sõjalise abi eelarvet pärast seda, kui kantsler Olaf Scholz oli kulutanud suurema osa möödunud aastast, nõudes Euroopa partneritelt sõjalise abi suurendamist Kiievile.
Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey ütles esmaspäeval parlamendile, et Venemaa suurtükivägi ületab Ukrainat vähemalt kolm ühe vastu ning Venemaa võtab sel aastal ajateenistusse või värbab lisaks 400 000 sõdurit.
Venemaa saab lisaabi ka Iraanilt, Põhja-Korealt ja eriti Hiinalt. USA ja Ühendkuningriik teatasid teisipäeval sanktsioonidest Iraanile ja Venemaale pärast nende sõnul esimeste Iraani ballistiliste rakettide tarnimist Moskvale sõja jaoks. Eelkõige Hiina pakub komponente, mis aitavad ehitada Vene relvi vastutasuks allveelaevatehnoloogia eest, ütles teisipäeval välisministri asetäitja Kurt Campbell.
