Nordea pank viivitas teadete avaldamisega meelega, kuna ei öelnud oma internetipanka puudutava probleemi põhjust.

Planeeritud hooldustöödega samal ajal toimunud küberrünnakud blokeerisid Nordea internetipanka sisselogimise enam kui nädalaks.

Hooldustööd algasid üle-eelmisel nädalavahetusel, kuid Nordea rääkis rünnakutest alles eelmisel reedel.

Nordea erakliendiäri juht Jani Eloranta ütles Iltalehtile antud telefoniintervjuus, et see oli hoolikalt läbimõeldud lahendus.

Andsime häiretest klientidele kohe teada, kuid kõik operaatorid peavad väga hoolikalt kaaluma, millal ja kuidas teenuseid blokeerivate rünnakute kohta infot edastada, rääkis Eloranta.

Tema sõnul võib info ründajale kasuks tulla ja meelitada neid teatud osapoolele veelgi rohkem rünnakuid suunama.

Sel juhul tuleb olukorda veidi taktikaliselt hinnata, kuidas on kõige õigem tegutseda ja millal saab sellest rääkida.

Eloranta sõnul pole viiteid sellele, et teenustest keeldumise rünnakud oleksid suunatud konkreetselt Nordeale.

Ta ütleb, et kõigis Põhjamaades esines tavapärasest ulatuslikumaid teenusest keeldumise ründeid, mis olid tavaolukorraga võrreldes väga massilised.

Eloranta ütleb, et teenuse keelamise rünnakud on tänapäeval üsna tavalised ja tavaliselt pole need klientidele nähtavad. Nordea internetipanga probleemidest teatati selle nädala esmaspäeval. Jani Eloranta sõnul näis olukord teisipäeva õhtul taas normaalne. Ta kinnitab, et ka häirete ajal on klientide raha ja info turvaline olnud. Kaardimaksed on toiminud ja ka teenused on Eloranta sõnul toiminud, ainult sisselogimine on aeglustunud.

Nordea internetipanga probleemidest teatati selle nädala esmaspäeval. Jani Eloranta sõnul näis olukord teisipäeva õhtul taas normaalne.

Ta kinnitab, et ka häirete ajal on klientide raha ja info turvaline olnud. Kaardimaksed on toiminud ja ka teenused on Eloranta sõnul toiminud, ainult sisselogimine on aeglustunud.

Eloranta võrdleb praegust olukorda kiirteega, kus üks sõidurada on kasutusest väljas ja teisel sõidurajal pidurdab veoautode rivi: teekond edeneb, kuid tavapärasest aeglasemalt.

Eloranta ütleb, et Nordea on saanud seetõttu klientidelt palju kontakte.

„Kindlasti räägime kokku sadadest või tuhandetest kontaktidest pooleteise nädala jooksul,” sõnab ta.

Kui paljusid kliente on sisselogimisprobleemid puudutanud, Eloranta sõnul aga täpset infot pole.

Eloranta kinnitab, et sisselogimisprobleemid on tekitanud raskusi ka identifitseerimist nõudvatele ja panga kaudu kasutatavatele teenustele ligi pääsemisel.

Kui panga kaudu sisselogimine ei õnnestu, on näiteks terviseteabe vaatamine võimatu.

Eloranta sõnul on sisselogimisprobleemid olnud katkendlikud, seega on probleemide ilmnemine sõltunud sisselogimiskatse hetkest.

Kõige tüüpilisem kogemus on olnud, et kui sisselogimine kohe ei õnnestu, õnnestub see mõne aja pärast uuesti proovides.

Häire jätkudes laadis Nordea hüvitisetaotluse vormi oma teenuse kodulehele. Eloranta ütleb, et hüvitisetaotlusi on praeguseks olnud kolmsada.

Tema sõnul on need kõik menetluses ning iga taotlust menetletakse esimesel võimalusel eraldi.

Muidugi hüvitab pank, kui kliendile on tekkinud rahaline kahju. Kõige tüüpilisemalt on klientide tagasiside olnud tüütuse kohta, millega ka kiiresti tegeldakse.

Eksperdid on muu hulgas kritiseerinud Nordea suhtlust pikaleveninud häireolukorras.

Suhtlemist on peetud napiks ja kõrvalehoidvaks. Kliendid on oma tundeid sotsiaalmeedias välja valanud ning Nordea on meediaintervjuu palveid ignoreerinud või tagasi lükanud.

Jani Eloranta apelleerib teenuste keelamise rünnetega seotud küsimuses eelkõige eelnevalt mainitud vajadusele nendest õigeaegselt teavitada.

Muus osas on tema sõnul püütud kliente koheselt teavitada, kui häired on tekkinud.

Mis puudutab intervjuusid, siis jah, neid on antud mitmeid ja minu teada on meie suhtlus vastanud kõikidele kontaktidele kohe või nii kiiresti kui võimalik, sõnab ta.

Iltalehti üritas Nordeast sel teemal intervjuud saada üle nädala, kuid päringutele vastati e-kirjadega, mis ei vastanud kõikidele küsimustele ja mis olid kopeerinud infot teistest kanalitest.

Kui teisipäeval intervjuu lõpuks kokku lepiti, püüdis Nordea loo sisuvalikuid eelnevalt mõjutada. Pank nõudis intervjueerijana ajakirjanikku, kelle toon või tema kirjutatud artiklite sisu on vastuvõetav.

Iltalehti ei nõustunud nõudmisega, mistõttu Nordea loobus sellest.

Sotsiaalmeedias on mitmed avaldanud kavatsust häirete jätkudes panka vahetada. Samasuguseid kavatsusi väljendasid ka Iltalehti varasemale küsitlusele vastajad.

Iltalehti intervjueeritud Vaasa ülikooli raamatupidamise ja rahanduse professor Sami Vähämaa hindab, et kui kliendid massiliselt pangast lahkuvad, võib tulemuseks olla isegi massiivne hoiuste kadu Nordeast.

Ta ei pidanud seda aga tõenäoliseks, sest pangavahetus on tüütu.

Nordea erakliendiäri juht Jani Eloranta ütleb, et klientide massilisest lahkumisest pole märke.

Muidugi käib Soomes pangandussektoris klientide pärast iga päev karm konkurents, kuid selle kohta pole viidet ega teavet, sõnas ta.

Samuti peab ta ohtlikku hoiuste lahkumist kaugeks mõtteks.

Nordea ei ole mitte ainult Soome, vaid ka üks maksejõulisemaid panku Euroopas ning klientide raha ja hoiused on ka selle häire ajal olnud täiesti turvalised. Soomes on väga põhjalik hoiuste kaitse, mis tähendab, et ükski klient ei pea selle pärast muretsema, märgib ta.