Peame olema sõjaks valmis. Nii ütleb endine NATO Euroopa vägede ülema asetäitja erukindral Sir Richard Shirreff väljaandele Ilta-Sanomat antud intervjuus. Ta ei taha olukorda ilustada.
„Kuid seda öeldes ei taha ma öelda, et me tahame sõda,” rõhutab Shirreff.
Kouvolas julgeolekukonverentsi külastanud Shirreff ütleb, et kõik NATO riigid peavad valmistuma ka halvimaks võimalikuks stsenaariumiks ja naasma ooterežiimi. Soomel seevastu Shirreffi sõnul probleemi pole, sest riik on suutnud oma osa eest eeskujulikult hoolt kanda.
See on eesmärgi valimine ja selle hoidmine. Ainus viis Põhja-Atlandi piirkonna julgeoleku saavutamiseks on alistada Venemaa, luua heidutus, saada Ukraina NATO-sse ja omada seeläbi korralikku kaitset.
NATO-s muljetavaldava karjääri teinud Shirreff räägib nüüd esimest korda sellest, kuidas NATO kasutaks Soomet võimalikus sõjaolukorras. Oma karjääri jooksul on ta juhtinud ka Soome vägesid Kosovos.
Ma ei tea täpselt NATO praegusi plaane, kuid oma kogemuse põhjal ütlen teile, mida ma ise teeksin. Esiteks puudutaks see alliansi kaitse tugevdamist. Viienda artikli olukorras tuleks NATO abijõud Soome kiiresti. Näiteks NATO laevad tegutseksid Soome rannikul ja Läänemerel, sõnab ta.
Soome annaks turvalise baasi kõikidele operatsioonidele selles piirkonnas, lisab ta.
Näiteks tõstatab Shirreff ka Soome halvima stsenaariumi: Venemaa rünnaku otse Soome vastu.
Selles olukorras tulvaksid NATO väed Soome, et pakkuda vajalikku tuge, märgib ta.
NATO teeb selle stsenaariumi jaoks plaane, usub Shirreff. Eelkõige investeerib NATO nüüd põhjaregiooni julgeolekusse.
Samas juhib ta tähelepanu sellele, et neid plaane tuleb harjutada, et võimalikuks sõjaks oleks piisav valmisolek. Heidutus peab korras olema.
Seetõttu ütleb Shirreff, et oli üllatunud, kui kuulis õppuste võimalustest Soomes Lapimaal. Mind hämmastas, et seal saab harjutada isegi divisjoni mastaabis laskmist. See on täpselt see, mida allianss vajab. Teil on Soomes suurepärased treeningualad, sõnab ta.
Suurbritannia pidi hiljuti loobuma lasketiirust Kanadas. Asendust pole veel leitud.
Kui oleksin veel teenistuses, läheksin tagasi Suurbritanniasse ja ütleksin, et kuulge, Soome on palju lihtsam õppusele minna kui Kanadasse ja võimalusi on palju. Soovin, et oleksin endiselt teenistuses, sest oleks tore saada ideid nende õppuste jaoks Soomes Lapimaal, lisab ta.
Kui kiiresti jõuaksid NATO väed sõjaolukorras Soome?
Shirreffi sõnul oleneb kõik NATO vägede valmisoleku tasemest.
Ma ei tea NATO vägede praegust valmisoleku taset. Aga võrdluseks: Briti väed olid varem valmis liikuma 30 päeva jooksul. Eriüksused on 5-päevases valmisolekus: hädaolukord, jäta kõik, lahku ja teised tulevad järgi. Ja seepärast on valmisolek ja selle harjutamine nii kriitiline, märgib ta.
Kindral kahetseb, et mitmed NATO riigid, välja arvatud Soome, on võtnud suure riski ja lasknud oma valmisolekul halveneda. Nüüd pannakse kiiruga kokku valmisolekut.
Kas on siis võimalik, et Venemaa võib Soomet rünnata?
Jah. Kui Venemaa on piisavalt rumal, võib ta lasta Soome pihta kaugmaaraketi, sõnab ta.
Aga Venemaa seda ei tee, sest see tähendaks kolmandat maailmasõda. Olen suhteliselt kindel, et NATO suudaks soovi korral Venemaa väed Ukrainas täielikult hävitada, kui Venemaa midagi sellist prooviks, lisab ta.
Shirreff naaseb taas heidutuse ja valmisoleku juurde. Tema sõnul ei alusta Venemaa rünnakut Soome vastu seni, kuni NATO heidutusvõimet üles ehitab ja Venemaale kogu oma valmisolekut näitab.
Aga mis on Venemaa nn „endgame” („lõppmäng”)?
Venemaa tahab ehitada uut impeeriumi. See tahab teisi rahvaid, eriti väikseid, ahmida ja oma võimu alla sundida. See on sügaval venelaste DNA-s, seda söödetakse neile emapiimaga, sõnab ta.
Kuid see lõppmänguplaan on sügavalt vigane, sest see on diktaatori plaan, märgib Shirreff.
Tema sõnul on Vladimir Putini ülim plaan lihtsalt ellu jääda. Shirreff lisab, et Putini tegelik rikkus hõlmab mõõtmatuid rahasummasid.
Putin teab, et kui ta alla annab, ei saa pensionile jäämine kerge olema.
Kui Putin loobub, lahkub ta Kremlist vaid kirstus. Sellepärast peab ta võimule jääma. Võim on mängu lõplik plaan. Ja viis, kuidas Putin selle saavutab, on jõu, pideva sõja ja laienemise kaudu, sõnab ta.
Venemaa suudab end kiiresti kokku võtta ja kaotustest toibuda. Shirreffi sõnul on Venemaa strateegiline nõrkus just diktatuur ja aeglane reageerimisvõime.
Kuid ärge kunagi unustage ega alahinnake venelasi, lisab ta.
Kindral ütleb, et on väga tänulik, et NATO-sse kuulub nüüd riik – Soome –, millel on täpselt selline mõttelaad, valmisolek ja oskusteave, mida on vaja NATO võimsa heidutusvahendi loomiseks.
Tema sõnul on Soome relvajõud tõesti muljetavaldavad.
Minu arvates suudab Soome lühikese ajaga tuua välja 280 000 sõdurist koosneva väe. Pole teist sarnast NATO riiki, eriti 5 miljoni elanikuga riiki, mis oleks selleks võimeline. See on tõeliselt erandlik, sõnab ta.
Soome suudab välja panna 200 Leopard 2 tanki, mis on täielikult koolitatud, mehitatud, lühikese etteteatamisega valmis. Suurbritannia ei saa sellega hakkama, Prantsusmaa ja Saksamaa ei saa. Soome suurust arvestades võiks öelda, et tegemist on omamoodi NATO suurriigiga, märgib ta.
Shirreff naeratab hetkeks. Ta ütleb, et imestab kogu selle teabe juures alati soomlaste iseloomu üle.
Soomlased on reserveeritud. Nad ei ole edevad, vaid minu kogemuse järgi võluvad, kenad ja alandlikud. Tuleb välja tuua sõnum, et te võite olla eeskujuks, lisab ta.
