Saksamaa naaberriikides nagu Austria ja Poola puhkes paanika pärast seda, kui riik otsustas suure kriisi kartuses sulgeda piirid.

Saksamaa püüab end sellega kaitsta massilise migratsiooni eest, mis vallandub, kui puhkeb maailmasõda, vahendab Daily Mail.

Saksa siseminister Nancy Faeser ütles, et riigi 3700-kilomeetrisel maismaapiiril kehtestatakse karm kohtroll juba tulevast esmaspäevast, 16. septembrist. Esialgu kehtib see pool aastat.

Seni oli Saksamaal pisteline piirikontroll Poola, Tšehhi ja Šveitsiga. Nüüd laieneb palju karmim kontroll piiridele ka Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Austriaga.

Paljud Euroopa riigid toetavad karmimaid üleeuroopalisi piiriületuse piiranguid blokki siseneva migratsiooni ohjeldamiseks. Kuid nad on vähem vaimustatud Saksamaa deklaratsioonist, et ta hakkab migrante naaberriikidesse tagasi saatma.

Austria võimud on juba teatanud, et ei võta vastu ühtegi migranti, keda Berliin üritab ilma ametliku kokkuleppeta üle piiri tagasi saata.

„Seal pole manööverdamisruumi,” ütles Austria välisminister Gerhard Karner väljaandele Bild. „Ma olen andnud föderaalpolitsei juhile korralduse mitte lubada tagasisaatmist. Austria ei võta Saksamaalt tagasi saadetud isikuid vastu.”

Poola peaminister Donald Tusk nimetas meetmeid vastuvõetamatuks, öeldes, et tema riik konsulteerib teiste mõjutatud riikidega.

„Sellised tegevused on Poola seisukohast vastuvõetamatud,” ütles Tusk Varssavis toimunud televisiooniüritusel. „Meie piiri suurema kontrolli asemel vajab Poola riikide, sealhulgas Saksamaa suuremat osalust Euroopa Liidu välispiiride valvamisel ja turvamisel,” lisas ta.

Tšehhi ajakirjandus on märkinud, et uus piiripoliitika kujutab endast ohtu Schengeni lepingule ja vaba liikumise põhimõtetele Euroopas.

Kuid mitte kõik Saksamaa EL-i liitlased ei reageerinud teatele pahaselt, Hollandi parempoolne poliitik Geert Wilders kiitis Berliini sammu ja ütles ajakirjanikele, et mida varem, seda parem, kui neilt küsiti piirikontrolli kohta.

Paljud sakslased võtsid algul migrante vastu, kui pärast sõdu ja ebastabiilsust nende kodumaal saabus aastatel 2015–2016 Saksamaale üle miljoni inimese Süüriast, Afganistanist ja Iraagist.

Endine kantsler Angela Merkel – kes kuulutas 2017. aastal kuulsalt, et islam ei ole terrorismi allikas – avas 2015. aastal riigi piirid enam kui miljonile varjupaigataotlejale.

See samm oli lahkarvamusi tekitav, paljud liberaalsed kommentaatorid kiitsid seda kui moraalselt õiglast humanitaarpoliitikat ning konservatiivsemad hääletorud pidasid seda ohtlikuks ja lühinägelikuks.

Kuid kasvavad pinged seoses igal aastal 84 miljoni elanikuga riiki sisenevate migrantide arvuga jõudsid murdepunktini pärast seda, kui kantsler Scholzi valitsus andis automaatselt asüüli umbes miljonile ukrainlasele, kes põgenesid Venemaa 2022. aasta sissetungi eest – kuigi Saksamaa oli hädas energia- ja majanduskriisiga.

Hädad jätkusid 2023. aastal, mil rändesaldo numbrid ulatusid kolmveerand miljonini, ja käesoleval 2024. aastal oli valitsuspartei SPD sunnitud selle probleemiga silmitsi seisma pärast mitmeid islamistide vägivaldseid rünnakuid.

Berliin leppis eelmisel, 2023. aastal kokku rangemates väljasaatmisreeglites ja teatas rangemast kontrollist maismaapiiridel Poola, Tšehhi ja Šveitsiga.

Scholz teatas seejärel juunis, et võimud jätkavad Afganistani kodakondsusega süüdimõistetud kurjategijate lennutamist nende kodumaale esimest korda pärast Talibani naasmist võimule 2021. aastal.

Nende piirangute tõttu on alates 2023. aasta oktoobrist tagasi saadetud 30 000 migranti ja näib, et neil on olnud märkimisväärne mõju varjupaigataotluste arvule Saksamaal, kusjuures valitsuse statistika näitab 21,7-protsendilist langust käesoleva aasta jaanuarist augustini.

Kuid järgmisel nädalal kehtestatav rangem kontroll on juba vihastanud Austriat ja Poolat ning tõenäoliselt hakkab sellele järgnema rohkem Euroopa riike, kui Saksamaa võimud hakkavad esitama ametlikke taotlusi suure hulga varjupaigataotlejate ja migrantide tagasisaatmiseks.

Süüriast, Afganistanist ja Iraagist põgenevad migrandid lähevad tavaliselt Türki ja liiguvad Balkani kaudu Euroopasse, kasutades nn Vahemere idakoridori Ida- ja Kesk-Euroopasse pääsemiseks.

Austria, Tšehhi Vabariik ja Poola on Saksamaale reisivate sisserändajate ja varjupaigataotlejate enim külastatavad transiitriigid.

Poola on üks EL-i idatiival asuvatest riikidest, mis on tegelenud rändevooluga, mida ta on kirjeldanud Valgevene ja tema liitlase Venemaa „hübriidrünnakuna”.

Alates 2021. aasta suvest on tuhanded migrandid ja pagulased, peamiselt Lähis-Idast ületanud või püüdnud ületada Valgevene ja Poola vahelist piiri.

Varssavi on süüdistanud Moskvat inimeste smugeldamises Aafrikast Euroopasse, saates nad Valgevene kaudu Poola piirile.

Saksamaa samm võib tekitada juriidilisi probleeme, kui see kestab kauem kui kuus kuud.

EL-i reeglite kohaselt saavad Schengeni ala – mis hõlmab kogu bloki piirkonda välja arvatud Küpros ja Iirimaa – riigid kehtestada piirikontrolli ainult viimase abinõuna, et ära hoida ohtu sisejulgeolekule või avalikule korrale.

Berliin ütles Euroopa Komisjonile, et ajutised meetmed on õigustatud „Saksamaa püsivalt kõrge üldise koormuse” ja „sisejulgeoleku kaitsmise tõttu praeguste islamiterrorismi ja piiriülese kuritegevuse eest”.

Saksamaa valitsus seisab silmitsi suurenenud survega reageerida rändele, kuna viimastel regionaalvalimistel poliitilist spektrit mõlemal poolel olevate parteide suurenenud toetus jättis Scholzi SPD kaotusseisu.

Endisel Ida-Saksamaa liidumaal Tüüringis saavutas 32,8% häältega võidu paremäärmuslik rühmitus Alternatiiv Saksamaale (AfD), näitavad liidumaa valimisvoliniku andmed, teisele kohale jäi konservatiivne CDU 23,6% häältega.

See oli esimene kord pärast Teist maailmasõda, kui paremäärmuslikuks peetav partei võitis Saksamaal piirkondlikud valimised.

Samal ajal saavutas 15,8% häältest käesoleva, 2024. aasta alguses asutatud vasakäärmuslik partei BSW, mis sai nime selle asutaja Sahra Wagenknechti järgi.

Naaberriigis Saksimaal sai AfD veidi üle 30% häältest, jäädes 31,9% kogunud konservatiivse CDU järel napilt teisele kohale, samas kui BSW sai 11,8% häältest.

Võrdluseks, Scholzi partei SPD kogus Tüüringis ja Saksimaal vastavalt ainult 6,1% ja 7,3% häältest, suutes hädavaevu ületada kohustusliku 5% künnise, mis oli vajalik koha kindlustamiseks piirkondlikes parlamentides.

Prognoositakse, et AfD kogub järgmistel nädalatel Brandenburgis toimuvatel piirkondlikel valimistel rekordiliselt palju hääli.

Vaatamata AfD ja BSW ägedale vastasseisule sotsiaal- ja majanduspoliitika osas, on neil sarnased seisukohad mitmes võtmeküsimuses, mis valmistavad ELi-meelse Scholzi ja Brüsseli enda jaoks muret.

Mõlemad pooled on kindlalt Saksamaa pikaajalise kontrollimatu immigratsiooni toetamise vastu ja on ka ELi suhtes väga kriitilised, kusjuures AfD läheb nii kaugele, et nõuab Saksamaa suveräänsust blokilt, mida ta on kirjeldanud kui „ebaõnnestunud projekti”.

Eelkõige on AfD haaranud kinni paljudest hiljutistest äärmuslaste rünnakutest, et koguda toetust oma nulltolerantsi kampaaniale.

Juunis hukkus Afganistani immigrandi noarünnakus üks politseinik ja sai haavata neli inimest.

Möödunud kuul hukkus Soligenis kolm inimest noarünnakus, mille pani toime Süüria varjupaigataotleja, kes väitis, et teda inspireeris rühmitus Islamiriik.

Möödunud nädalal oli politseil Münchenis Iisraeli konsulaadi tulevahetus tulistajaga, mille käigus vigastati teda surmavalt.

Võimude sõnul kavatses ta rünnata konsulaati 1972. aasta Müncheni olümpiamängude rünnaku 52. aastapäeval.

Uued piirikontrollid kehtestati ka pärast seda, kui konservatiivsed parteid CDU/CSU avaldasid Scholzile veelgi suuremat survet pärast erakorralise kohtumise korraldamist oma piirkondlike esindajatega, et arutada rangemat migratsioonipoliitikat.

Möödunud kuu lõpus teatas Saksamaa politseiamet, et Schengeni lepingus osalemine muudab Saksamaa julgeolekukriisi veelgi hullemaks ning sellest tuleb viivitamatult loobuda, lisades survet raskustes olevale SPD-le.

Föderaalse politseiliidu esimehe asetäitja Manuel Ostermann mõistis ajakirjale Focus antud intervjuus raevukalt hukka Schengeni, EL-i piirideta skeemi.

„Saksamaa julgeolekukriis on Schengeni ebatõhusa poliitika otsene tagajärg. Schengeni suutmatus rännet tõhusalt juhtida on seadnud Saksamaa julgeoleku ohtu,” sõnas ta.

„Saksamaa peab mõistma Schengeni praegust ebaõnnestumist ja kas tegema ühiseid jõupingutusi praeguse õigusliku olukorra juurde naasmiseks või Schengeni lõpetamiseks,” märkis Ostermann, viidates kuritegevuse kasvule Saksamaal, mida rändekriis on tema sõnul veelgi süvendanud.

Ta ütles, et Schengeni avatud piirid on muutnud kurjategijate tegutsemise kogu Euroopas lihtsamaks, mõjutades Saksamaa julgeolekut.

„Schengen ei ole suutnud kaitsta Saksamaad kurjategijate sissevoolu eest, mistõttu on vaja viivitamatut tegutsemist,” sõnas ta.

„Me peame jätkama oma sisepiiride kaitsmist, sest piirikontrolli, mille tõhusus oleks tõestatud, Schengeni raames enam ei kehti,” lisas ta.

„Schengeni läbikukkumine ilmneb kuritegevuse suurenemises, mis näitab, et muudatusi on vaja,” lausus ta.