Venemaa president Vladimir Putin külastas Mongooliat hoolimata sellest, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) väljastas eelmisel aastal Putini vahistamismääruse. Mongoolia on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige, kuid Putinit ei vahistatud.

Vabandame kõigi ees, aga käed on seotud, võtab väljaanne Politico oma uudises Mongoolia sõnumi kokku.

Artikkel kannab kibedat pealkirja: „Sorry not sorry”, mida võiks vabalt tõlkida: „vabandust selle pärast”.

Mongoolia valitsuse pressiesindaja juhtis tähelepanu sellele, et riik sõltub Venemaa energiast.

Mongoolia impordib 95 protsenti naftatoodetest ja üle 20 protsendi elektrienergiast meie lähinaabrusest, mis on varemgi kannatanud tehnilistel põhjustel katkestuste all. Need tarned on meie ja meie inimeste olemasolu tagamiseks üliolulised, sõnas ta.

Mongoolia on kõigis oma diplomaatilistes suhetes alati järginud neutraalsuse poliitikat, nagu näitavad meie senised avaldused, lisas ta.

Putin kutsus visiidi käigus Mongoolia presidendi Uhnaagiin Hurelsuhi oktoobris Venemaal toimuvale BRICS-i tippkohtumisele.

Muu hulgas kritiseeris Euroopa Liit teisipäeval Mongooliat.

EL avaldab kahetsust, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi liikmesriigina ei täitnud Mongoolia oma põhikirjast tulenevat kohustust järgida vahistamismäärust, teatas liit oma avalduses.

Ukraina parlamendisaadik Oleksandr Merežko ütles varem, et Putini visiit Mongooliasse on hästi planeeritud provokatsioon.

Ta tahab näidata, et kedagi ei huvita Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus. Kui tema provokatsioonidele ei reageerita, saab ICC maine tõsiselt kannatada, ütles ta.

Ka Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja pidas Mongoolia tegevust „raskeks löögiks Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ja rahvusvahelisele kriminaalõigussüsteemile”.

Mongoolia lasi süüdistuse saanud kurjategijal õigusemõistmise eest põgeneda ja jagas sellega vastutust tema sõjakuritegude eest. Teeme partneritega koostööd tagamaks, et sellel oleks tagajärjed Mongooliale, märkis ta.