Ukraina sõda on jõudmas viis nädalat enne USA presidendivalimisi otsustavasse hetke, kus on kaalul relvatarnete, rahalise abi ja Kiievile demokraatide valitsuse poolt pakutava diplomaatilise toetuse tulevik. See on hetk, mille Ukraina president Volodõmõr Zelenski valis oma rahuplaani tutvustamiseks. Seda tehakse selleks, et valmistuda halvimaks, st Donald Trumpi uueks presidendiajaks, ja samal ajal Kamala Harrise võidu korral, et Vene sissetungisõda lõppeks võimalikult kiiresti.
Pärast kaks ja pool aastat kestnud konflikti on Ukraina jõudmas oma võimsuse piirini ning talvel seisab silmitsi tõsiste elektripiirangutega, mis on tingitud Ukrainat tabanud strateegilistest pommiplahvatustest. Inimkaotusi on juba niigi raske taluda ja kodanike moraal hakkab nõrgenema, hoolimata nende ülesnäidatud vastupanuvõimest. Suureneb ka väline surve läbirääkimisteks, kus Ukraina on sunnitud tegema valusaid järeleandmisi. Kuid Zelenskil on raske seletada midagi muud peale Ukraina suveräänsuse säilitamise oma territooriumi terviklikkuse üle. Sellest ka nimi „võiduplaan”, mis valiti oma nõudmiste esitamiseks sel nädalal Joe Bidenile, kirjutab arvamusloos El País.
Zelenski enda hiljutiste sõnade kohaselt vajab Ukraina läbirääkimiste pidamiseks „midagi, mis muudab Venemaa rahu sõlmimise mängureegleid”. See näis olevat tema armee Venemaa Kurski oblastisse sissetungi eesmärk, millega valitsus kavatses ka avalikku arvamust mõjutada. Sellest oli aga vähe kasu, kui oli vaja Putin viivitamatult läbirääkimiste laua taha tuua. Mängureeglite muutmiseks teeb Kiiev ettepaneku jõudemonstratsiooniks: ta palub liitlastelt luba rünnata Venemaad lääne poolt pakutavate kaugmaarakettidega. Lisaks nõuab Ukraina sõjaliste tarnete ja rahalise abi tagamist ning NATO – kuhu ta pürgib – toetust praegu kontrollitava territooriumi kaitseks.
Zelenski ringreis, sealhulgas kohtumine Trumpiga on näidanud, et miski ei saa olema lihtne. Vabariiklaste partei esindajad on teda avalikult süüdistanud USA valimistesse sekkumises ning nii vabariiklaste kandidaadi sümpaatiad Putini suhtes kui ka tema vastumeelsus Ukraina ja selle presidendi suhtes on selge, kuigi silmakirjalikult varjatud sel reedel New Yorgis Trump Toweris.
Omalt poolt on rahalise ja sõjalise abi poolest helde Valge Maja esialgne vastus kahemõtteline seoses tegevusvabadusega rünnata Venemaad selle piirides. See seisneb selles, et mitte alla anda ega eskaleerida. Putin on ennetavalt tõstnud oma ähvarduste tooni hüpoteetilise tuumareageerimisega mistahes rünnakule Venemaa territooriumile teise aatomiriigi relvadega: need on Kiievi kolm liitlast – USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa.
Lahinguväljal soikunud sõda on jõudnud kriitilisse punkti, mis on ka kõige ohtlikum. Ukraina ja kogu Euroopa tulevik on ebakindel, kui tema liitlased lihtsalt annavad järele oma agressori väljapressimisele. Nagu kõigi rahuläbirääkimiste puhul, teab Zelenski hästi, et kumbki pool peab tegema järeleandmisi. Võõrandamatu on vaba ja suveräänse Ukraina julgeolek ja säilimine.
