USA luure hinnangul pole pikamaarakettide mõju sõja edenemisele kindel. USA luureagentuurid usuvad samas, et Venemaa reageerib tõenäoliselt suurema jõuga, kui USA ja teised lääneriigid lubavad Ukrainal lennutada sügavale Venemaale kaugmaarakette.
Allikad peavad võimalikuks, et Venemaa vastumeetmed hõlmavad surmavaid rünnakuid. Asjast teatab USA väljaanne New York Times, mis tugineb oma teabes USA võimude avaldustele.
USA luureametnikud pisendavad ka kaugmaarakettide mõju sõjaolukorrale. Seda seetõttu, et Ukrainal ei ole kuigi palju Läänes toodetud kaugmaarakette, samuti pole teada, kui palju lääneriigid on valmis neid pakkuma.
New York Timesi hinnangul võib luurevõimude hinnang osaliselt seletada, miks USA president Joe Biden pole varem andnud Ukrainale luba kasutada rakette Venemaa poolel.
Väljaandega anonüümselt rääkinud ametnike sõnul on ebaselge, mida kavatseb Biden rakettide osas otsustada.
Ukraina on pikka aega nõudnud luba kasutada sügaval Venemaal lääneriikide antud kaugrelvi.
Nõudmine on ka osa Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nn võiduplaanist, mille ta sel nädalal USA-s esitas.
Osana oma lobitööst on Ukraina väitnud, et on andnud USA-le nimekirja sihtmärkidest, mida ta soovib Venemaal rünnata. Nimekirjas on kuuldavasti muu hulgas sõjaväelennuväljad.
Ukraina on eelmisel nädalal sooritanud arvukalt rünnakuid sügavale Venemaale, muu hulgas laskemoonaladude vastu. Ta on neid rünnakuid sooritanud isevalmistatud droonidega, mille hävitav jõud on selgelt madalam kaugmaarakettide omast.
Venemaa on kogu sõja jooksul kulutanud märkimisväärselt palju aega ja ressursse lääneriikide ähvardamisele, kui need annavad Ukrainale lisarelvi.
Rakettidega seotud vaidlustega sarnaseid arutelusid on varem olnud näiteks lahingutankide ja hävitajate üle.
Venemaa president Vladimir Putin väitis hiljuti, et Ukrainale loa andmine kaugrünnakuteks Venemaa vastu lääne relvadega tähendaks NATO riikide sõda Venemaa vastu.
See muudaks oluliselt selle konflikti olemust. See tähendaks, et NATO riigid sõdivad Venemaaga, ütles Vladimir Putin riigitelevisiooni reporterile.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg on korduvalt väitnud, et kaitseliit NATO ei ole Ukraina sõjas osaline. Näiteks on Stoltenberg teatanud, et NATO ei saada oma sõdureid Ukrainasse.
Arvukad lääneriigid on aga toetanud Ukrainat relvade ja näiteks luureinfoga. Venemaa peab oma sõjapropagandas end juba Ukrainas NATO vastu võitlejaks.
Venemaal ei ole võimalik Ukraina sõda kiirendada, välja arvatud tuumarelvad. Venemaa on aga seni hoidunud mõne sihtmärgi ründamisest, eelkõige tuumajaamadest.
Tuumarelvade oht on olnud osa Venemaa tööriistakastist kogu Ukraina sõja vältel. Eksperdid on hinnanud, et see töötab, sest kuigi tuumarelva kasutamise oht on väga madal, on see „alternatiivina nii kole”.
Samuti on levinud hinnangud, et Venemaal ei ole ressursse, et alustada laiemat konflikti teise riigi vastu, kuna tema sõjalised ressursid on seotud Ukrainaga. Teisest küljest on Venemaa meedia andmetel sõja ajal lääneriikides ulatuslikke sabotaažiakte korraldanud.
Ukraina on andnud mõista, et tegelikkuses Venemaal punaseid jooni ei ole. Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi juht Markku Kangaspuro meenutas augustis, et nii Ukraina kui Venemaa peavad propagandasõda.
Muidugi Venemaa ähvardab. Muidugi püüab see mõjutada Ukrainat toetavate lääneriikide seisukohti, ütles Kangaspuro MTV uudistele.
Punaseid jooni on palju erinevaid. Võib-olla on kõige olulisem punkt see, et suured sõjalised jõud nagu USA on olnud väga ettevaatlikud, et mitte ületada punast joont, mis tooks kaasa eskalatsiooni, kus tuumarelvi tegelikult kasutatakse, jätkas Kangaspuro.
Valge Maja on teadaolevalt karmilt reageerinud, kui Ukraina ründas Venemaa tuumarelvaradareid.
Septembris kirjutas Ameerika väljaanne Washington Post, et Venemaa on märganud, et tuumarelvadega ähvardamine ei taha mõjuda, sest selle kasutamine on nii ebatõenäoline.
