Merevesi on olnud sügise jooksul erakordselt soe. Kõige soojem on vesi olnud Helsingi lähedal Soome lahe mõõtmispunktis.

Soome lahel poi juures on mõõdetud sooja 18 kraadi ringis, kui varem oli sel ajal 13 kraadi, ütleb doktorant Veera Haapaniemi ilmateenistusest.

Soome rannikut mõjutanud meresoojalaine on ilma jahenemisest hoolimata jätkuvalt tugev, vahendab Yle.

Merevesi on mitu kraadi soojem võrreldes kolmekümneaastase perioodiga aastatel 1991–2020.

Mere soojalaine tähendab seda, kui pinnavee temperatuur püsib vähemalt viis päeva järjest selle perioodi temperatuuride kõrgeima kümne protsendi piires.

Mitte ainult Läänemere pinnavesi pole olnud erakordselt soe, vaid soojus on püsinud erakordselt kaua.

Enamikus mereäärsetes vaatlusjaamades on soojalaine kestnud juba umbes 20 päeva ehk praktiliselt terve septembri, räägib Haapaniemi.

Soome lahe lainepoi juures on soojalaine kestnud ligi 50 päeva, alates augusti algusest.

Ülemaailmsed pinnatemperatuuri tõusu trendid on nähtavad ka Läänemeres.

Võib eeldada, et globaalne soojenemine suurendab ookeanide soojalainete kestust ja intensiivsust.

Mere soojalainete tekkimist tuleb Haapaniemi sõnul vaadata pikema aja peale.

Kui mõni varem haruldane ekstreemnähtus hakkab sagedamini korduma, on see märk kliima muutumisest, sõnab ta.

Soome ilmateenistus jälgib Veera Haapaniemi väljatöötatud tööriistaga Soome ranniku pinnavee temperatuure peaaegu reaalajas.

Pinnavee vaatluste abil saab aimu, kas käimas on erakordselt soe periood, sõnab ta.

Ka merevesi on Helsingi ujumiskohtades olnud mõõtmiste järgi viimaste sügistega võrreldes mitu kraadi soojem.

Pinnavee temperatuur võib pärast nädalavahetust kiiresti langeda, kui tuuled segunemist intensiivistavad.

Isegi kui pinnavesi jahtub, on ökosüsteemide jaoks oluline, kuidas soojalaine merepinnast allapoole edeneb.

Haapaniemi sõnul on aga ebanormaalsete pinnaveetemperatuuride uurimine oluline mereökosüsteemi mõjutavate tegurite väljaselgitamiseks.

Ookeanide oodatust kiirem soojenemine üllatab isegi mereteadlasi.

Viimase kahe aasta jooksul on globaalne meretemperatuur ja temperatuurimuutused Atlandi ookeani põhjaosas olnud murettekitavad, ütleb Soome Keskkonnainstituudi teadusprofessor Markku Viitasalo.

Viitasalo sõnul on temperatuurid keskmise temperatuuriga võrreldes tõusnud poolteist kraadi.

„See on praegu väga põnev, kui mitte isegi hirmutav,” ütleb Viitasalo.

Kui soojussalvesti on suur, ei saa globaalne ookean kiiresti jahtuda, isegi kui vahele tuleb mõni jahedam aasta.

Asi pole ainult päikese poolt soojendatud pinnavees ega ka ainult pinnakihtide soojenemises, ütleb ta.

Soome keskkonnainstituudi hinnangul viitavad aga Läänemere pinnavees täheldatud temperatuurihälbed muutusele, millel on tõsised tagajärjed nii maal kui merel.

Ülemaailmselt on ookeanide temperatuur viimastel aastatel kõvasti tõusnud. Ökosüsteemile avaldab see mõju selle kaudu, et teatud liigid suurenevad, teised aga vähenevad, ütleb Viitasalo.

Soojenemine toob kaasa veekihistumise suurenemise, mis võib vähendada kalasaaki ja eriti lõunapoolkeral toiduvarusid ning põhjustada põgenike arvu kasvu.

Atlandi ookeani põhjaosa soojenemine võib omakorda kaasa tuua Golfi hoovuse aeglustumise, mis paradoksaalsel kombel tooks kaasa Põhja-Euroopa märkimisväärse jahenemise, leiab Viitasalo.

Suured soojavarud meredes on põhjuseks, miks orkaanid ja tugevad vihmad ning nendest tulenevad üleujutused sagenevad.

Merede soojavarud on nii suured, et nende jahtumine ei toimu kiiresti.

„Nüüd on tõesti vaja need muutused ümber pöörata,” ütleb Viitasalo.

Suuna muutmiseks tuleb Viitasalo sõnul süsihappegaasi emissiooni kiiresti vähendada.

Viitasalo tuletab meelde, et merede ja ümbritseva keskkonna kaitsmist ei tohiks lõpetada, vaid vastupidi, näiteks Läänemere kaitsmiseks tuleb teha, mis võimalik.

„Kuna me üksi ei saa globaalset temperatuuritrendi tagasi pöörata, peame likvideerima eutrofeerumise algpõhjused, näiteks vähendama tõhusalt maalt tulevaid toitaineid,” ütleb ta.

Tema sõnul tuleks mereloodust kaitsta ning mitmekesisust ei tohiks hävitada näiteks mere läbimõtlematu täitmisega.

Läänemeres võib soojenemise tõttu kalatoodang isegi ajutiselt suureneda, kui talvel sademete suurenemise tõttu merre voolab rohkem toitaineid.

Soe vesi on kaladele sageli kasulik, sest soojas vees kasvavad ja paljunevad kalad kiiremini, kuid seevastu mõned kalad, näiteks lest ja röövkalad kannatavad soojuse tagajärgede käes.

Kui kudemisalad on rikutud, võivad kalad kannatada. Näiteks lest kannatab teadaolevalt selle tõttu, et liivapõhi mattub vees ujuva massi alla ja osa röövkalu kannatab häguse vee käes, räägib Viitasalo.

Seevastu kõrvameduuside suur arvukus ei tulene vähemalt mitte ainult soojast mereveest, sest neid on leitud arvukalt ka pärast külma suve.

Kõrvameduuside aastatevahelisele rohkele varieerumisele pole selget põhjust leitud, kuigi nüüdseks on neid täheldatud ka Soome lahes, teatab teadurprofessor Maiju Lehtiniemi mereuurimislaevalt Aranda.

Sinivetikahooaeg on soojuse tõttu juba pikenenud: algab varem ja lõpeb sügisel hiljem.

Eelkõige võib eeldada, et suvel suureneb näiteks sinivetikate õitsemine ja üldiselt sagenevad eutrofeerumise (veekogude toitainetega rikastumise) ilmingud.