Järgmisel ööl on ilm Läänemerel sarnane M/S Estonia saatuslikule uppumisööle.

Tuul puhub Soome lahel 20 m/s, puhanguti kohati 25 m/s. Tuule kiirus oli 1994. aasta septembritragöödia öösel 18–20 m/s, vahendab Iltalehti.

Õhuvoolude kiirus üksi ei määra lainete kõrgust. Seda mõjutab ka näiteks tuule suund ja see, kui kaua on tuulel aega veepinda samas suunas liigutada.

Märkimisväärne lainekõrgus jääb Soome lahel järgmisel ööl nelja meetri kanti. Sarnane laine tabas ka Estoniat.

Soome ilmateenistuse valvemeteoroloog Eveliina Tuominen ütleb, et eeloleva öö tuuled on sügisilma jaoks tugevad.

Praegugi liigub tuul Soome lahel umbes 15 m/s. Öösel tuul tugevneb.

Ilm pole aga tervet aastat arvestades erandlik. Tuomineni sõnul on talvel vastavad tuulenäidud „üsna normaalsed”.

Reedel sõidab Läänemerel näiteks Helsingist Stockholmi M/S Silja Symphony.

Tallink Silja kommunikatsioonijuht Marika Nöjd räägib Iltalehtile laevade ettevalmistustest.

Enne tuulise ilmaga väljasõite võib nende kaitseks poelettidele panna ümber kile ja köögis saab nõud veelgi paremini paigutada.

Laeva kapten teeb otsuse, kas reisi ajal muuta suunda või aeglustada.

Laevad on ehitatud kestma ja meie meeskonnad on professionaalid, ütleb Nöjd.

Nöjd toob välja, et Tallink Silja laevade marsruutidele pole öösiti eriti halbu mereolusid lubatud.

Nöjd ütleb, et on ettevõttes töötanud umbes 12 aastat. Karjääri jooksul pole tulnud tugeva tuule tõttu ühtegi väljumist ära jätta.

Ahvenamaa peatuse võib selle tõttu mõnikord vahele jätta või kiirust maha võtta, ütleb Nöjd.

Tuuled kipuvad olema tugevamad Ahvenamaa ümbruses, kuna selle ümber on palju avamerd.

Kiirust aeglustades või kurssi muutes saab kapten mõjutada laeva õõtsumist. Vajadusel saab sõidu silumiseks kasutada ka tiivalaadseid uimestabilisaatoreid.

Nöjd soovitab merehaigusele kalduvatel inimestel enne reisi võtta merehaiguse rohtu.

Reisija saab kõigutamist mõjutada ka salongi valides.

Kõige vähem kõigutab autoteki all ja keset laeva asuvates kajutites. See on seal kõige sujuvam sõit, ütleb Nöjd.

Mõnikord võib isegi kõige odavamast salongiklassist kasu olla.

Autoparvlaev Estonia uppus täpselt 30 aastat tagasi ööl vastu 28. septembrit 1994. aastal.

Nöjd ütleb, et Tallink Siljal saavad meeskonnad ja laevad soovi korral Estonia ohvreid omal moel meeles pidada.

Nöjdil pole infot, kas mõnele meeskonnaliikmele meenus seilamise ajal Estonia.

Me pole selle kohta küsinud. See on iga laeva enda asi ja me austame nende enda otsust, ütleb Nöjd.

Estonia hukkumine on ajaloo üks rängemaid laevaõnnetusi. Õnnetus nõudis 852 inimese elu. 137 inimest päästeti.